pärast kaks aastat maksmata oliwad jätnud, täieste wälja, tõotasiwad Riia kirikulle alalist truudust ja pöörasiwad kristliku usu poole tagasi. Niisamma tõiwad ka Warbolased maksu ja kingitusi, ja heitsiwad endid kõigis asjus Riiglaste alla; ommeti ei ole Riiglased, kui auusad mehed, midagi kindlat otsust nende üle teinud, ja üksnes aga seitse maa jagu2) Lääne maalt, mis ikka kõige õigusega nende päralt oliwad olnud, ilma kahtluseta jälle wastu wõtnud. Sest Riiglastel ei ole iial Lääne maad pidades õigust puudunud, mida nemad kristliku usule ära oliwad wõitnud ja ristmise, maksu ja pantide läbi ikka omaks pidanud; sest nemad ei ole Vääne maalt iialgi Daani kuningalle pantisi wälja annud. Ka Wirulased ja Järwlased3), kui nemad Tartu kantsi ärawõitmist kuulsiwad, tuliwad Riiga ja tõiwad hobusid ja kingitusi härradelle4).
Tartu piiskopikonna asutus.
§ 8. Piiskop Hermann läks aga omadega Ugaunia maale ja hakkas Otepää kantsi ehitama, ja pani sinna sisse suurtsugu mehed ja auusad rüütlid, nimelt Engelberti, oma õemehe1), von Thysenhuuseni2), ja Theodorichi, oma wenna, ja Helmold von Luneburgi3), ühe targa ja suurtsugu mehe, ja Johann von Doleni4), ja kinkis neile igale ühele ühe maa jao, see on ühe kihelkonna, pruukimiseks5); ka teisi Sakslasi wõttis tema wäga palju sinna kantsi kaasa elama, et nemad niihästi maad, kui ka kantsi wastaste wasta pidiwad kaitsma, ja Eestlasi, oma alamaid, kristliku usku õpetama; Eestlasi aga, kes weelgi truud ei olnud, ei ole nemad mitte eneste juures kantsis elada lubanud. Ka preestrid on seesamma piiskop enese juure Ugaunia maale kutsunud ja neile kirikud pruukimiseks6) kinkinud, kui ka rohkeste wilja ja põldusi ülespidamiseks säädnud. Eestlasi on tema ka kümnese maksu pärast, mis ikka Jumalast on säetut olnud, tarwiliku õpetusega õpetanud, mis nemad eneste pääle wõtsiwad ja seda sellestsaadik iga aasta maksma hakkasiwad. Selle järele
2) § 2. — 3) 27, 4. 6. — 4) ülematele, maawalitsejatele, üh. 16, 4. 29, 3. Hendriku oma ülemad waata 29, 9.
§ 8. 1) wõi naisewenna, Gener — ommeti ei wõinub ta kui katoliki piiskop, mitte naisemees olla. — 2) Wissist on tema nimi endisest Tisenhuuseni külast, Lokkumi kohal Saksa maal. — 3) Lüüneburgi. — 4) Eilard ja Gerlach v. Dolenist waata 15, 1. Ehk oli Gerlach juba Alberti Vasall? Tema wõi Johanni järele on Doleni wõi Daleni loss oma nime saanud, keda pärast Dalholm nimetati. — 5) in feudo, lainu wiisil. Need saiwad tema rüütliteks wõi Vasallideks. Üh. 5, 2. — 6) in beneficio, üh. 11, 7. —
