Mine sisu juurde

Liiwi maa kroonika (Jung)/V

Allikas: Vikitekstid
IV
Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat
Läti Hendrik, tõlkinud Jaan Jung
VI

V. Päätük.

Piiskopi Alberti kolmas aasta.

Albert tuleb teistkorda Liiwi maale; Riia linna ehitatakse ja alustatakse rüütli seltsi.

§ 1. Kolmandamal aastal1) pärast oma ammeti pääle pühitsemist pööris piiskop ristisõitjatega, keda ta enesele oli koguda saanud, Liiwimaale tagasi ja jättis omad pandid2) Saksa maale maha. Sellelsammal suwel sai ühe ruumika wälja pääle, kelle kõrwas üks sadam wõis olla, Riia lin ehitatut.3)

§ 2. Sellel ajal oli piiskop Taaniel Bannerowi1), ühe suurtsugu mehe ja Konrad Meiendorfi2) enese juure wõtnud ja nende kätte kaks kantsi3), Lenewarde4) ja Üksküla5) annud.


Kuurlastega ja Littawitega tehakse rahu.

§ 3. Et Kuurlased sellewahel piiskopi tulekust ja linna ehituse hakatusest kuulnud oliwad, saatsiwad nemad, ei mitte sõa kartuse pärast, waid Kristuse kutamise1) pääle saadikud rahu tegemise pärast linna, mida rahu nemad, sest et Kristlased seda wastu wõtsiwad, paganate kombel werewalamise2) läbi kinnitasiwad.

§ 4. Ka Littawilased tuliwad, et Jumal nõnda saatis, rahu otsimise pärast sellelsamal aastal Riiga, kus nemad niikohe pärast rahu tegemist Kristlastega ka sõbruse säädust tegiwad. Sellepääle läksiwad nemad järgmisel talwel suure wäega Düüna mööda Semgallia maa poole. Aga enne kui nad sääl maale astusiwad, kuulsiwad nemad, et Polotzki kuningas oma wäega Littawi maale sisse tungiwat; sellepärast jätsiwad nad Semgallid rahule ja pöörasiwad rutuste tagasi. Ja tagasi minnes leidsiwad nemad Rummeli1) juurest kaks piiskopi seltsi kalameest, kelle pääle nad kui kiskujad hundid tormasiwad ja nende riided, misga nad kaetud oliwad, ära riisusiwad2). Kui see sündinud, põgenesiwad need kalamehed alasti Riiga ja kaebasiwad endale tehtut ülekohtu üle. Ristisõitjad aga, kui nad selle asja tõe tundsiwad olema, wõtsiwad mõned Littawilased, kes weel Riias oliwad, kinni ja pidasiwad neid niikaua ahelas, kunni kalameeste ära riisutud asjad jälle kätte oliwad toodut.


§ 1. 1) 1. Märtsist saadik 1201.2) 4, 4.3) Sellest ajast arwakse aga üksnes selle ehituse hakatust; esimesed kodanikud tulewad alles 6, 2 ette. Waata laiemalt Arndt Liv. Chron. V, 1. not. a.

§ 2. 1) See nimi ei tule muial kusagil enam ette.2) Meiendorf seisab Magdeburist õhtu pool; ükskord nimetatakse Konradi 9, 7. weel selle nimega, pärast ikka Konrad von Üksküla.3) Need oliwad esimesed waimulikud rüütlid, keda ta kindla asemete läbi ikka siin maal enese abiks tahtis pidada; sest muidu oliwad ristisõitjad aga ühe aasta pääle wandunud, Liiwi maal Kristlaste abiks olla ja läksiwad siis jälle oma teed.4) Oli Tüüna ääres, kus praegu Lenewaadi mõis on. Wissist oli Liiwlastel wanaste sääl juba üks kants.5) Wiies jagu Üksküla kantsist oli kiriku päralt, 1, 6; Albert ja kiriku walitsus (Konvent) oliwad 1201 saadik Riigas, 6, 4.

§ 3. 1) Sellest kutsmisest ei ole enne weel kusagil räägitud.2) Elajaid tappes ja ohwerdades.

§ 4. 1) 4, 3.2) Poola ajakirjutajad Dlugos ja Mechove kirjutawad, et Littawid sellelajal Wenelaste orjad olnud, kes neile wõõsid, kurgi nõuude punnide tarwis puid ja kasuta nahku olla maksnud, ja waesuse pärast nii kehwalt riides olnud, et nemad ühe kuue pärast sõbra ka maha oleksiwad löönud. See rahwas, kes sinna maale linaste narudega kaetud olnud, olla hunniku kaupa ristimise juure tükkinud, et aga willasid riidid saaksiwad, mida würst Jagello ristmise wastu wõtjatelle walmis olla pannud.