palju piiskopiga ära läinud. Ja kuningas wõttis nende nõuu ja kutsumise wastu, kutsus sõawäge kõigest omast kuningriigist kokku, nõnda ka teistelt kuningatelt, kes tema naabred ja sõbrad oliwad1), ja läks suure wäega ja laewadega Düüna mõõda alla. Ja kui nemad Üksküla pääle püüdsiwad minna, saiwad mitmed neist rüütli Konradi ammuküttide poolest raskeste haawatut. Kui nad selle läbi märkasiwad, et Sakslased kantsis oliwad, sõitsiwad nemad allapidi ja läksiwad äkitselt Holme kantsi pääle, mida nad kõigest küljest ümberpiirasiwad. Liiwlased aga, kes sõawäe tulekust ei täädnud, põgenesiwad muist ja pääsesiwad ära metsadesse, muist kogusiwad endid kantsi Sakslastega ühte, kants pandi kinni ja ammu kütid lähäwad walli pääle, kust nad paljuid haawasiwad. Wenelased ka, kes ammu kunsti ei mõista ja wibupüssi2) pruugiwad, haawasiwad mitmeid walli pääl, sõdisiwad mitu päewa ja weawad ka suure hulga puid kokku, walli planki põlema süüdata. Aga nende tõõ oli asjata; neist saiwad palju ammu küttide läbi puude säädmise juures haawatut ja surmatut. Siis saatis kuningas saadikuid Toreidalaste ja Lätlaste ja paganate juure ümberkaudu, et kõik Riiglaste wastu sõtta tuleksiwad. Selle üle rõõmsad, tulewad Toreidalased warsi kuninga juure kokku, ja kui nad oliwad tulnud, sai neile ainult see tõõ pääle pandut, puid kokku wedada ja kantsi põlema süüdata, mille3) kokku wedamise juures neid wäga suur hulk, — sest et nad raudriideta oliwad4), lendawast noolist5) äkitselt surmatut sai. Lätlased aga ei tulnud isi ega saatnud ka saadikuid. Wenelased tegiwad enestelle ka ühe weikse masina6) Sakslaste kombe järele; aga et nemad kiwiwiskamise kunsti ei mõistnud, siis tegiwad nad mitmetelle isieneste seast kahju, sest et nad tagasipidi wiskasiwad7). Et aga Sakslased, et neid wähä oli, ainult kakskümmend meest — endid kartsiwad Liiwlastest ära antawat, keda nendega kantsis palju oli, siis istusiwad nad õõd ja päewad sõariistus walli pääl, ja hoidsiwad kindlust niihästi sõprade eest seestpoolt, kui ka waenlaste eest wäljastpoolt. Liiwlased aga pidasiwad kõik igapäew kuningaga nõuu, kuidas nemad neid kawalusega kätte saada ja Wenelaste kätte ära anda8) wõiksiwad. Ja kui sõapäewad mitte ei oleks lühendatut saanud9), siis oleksiwad niihästi Riiglased,
§ 12. 1) Muidugi Gerzike ja Kokenhuusi würstid. — 2) Waata ka 16, 2. 20, 7. 26, 8. 27, 3. 5. — 3) lignorum = puude — jäeb wälja. — 4) 7, 7. — 5) § 8. — 6) peterelli, mida Wenelased hiljemalt ümberpiiramise juures on pruukinud, waata 27, 8. 28, 3. — 7) See oli siis üks wibumasin. — 8) Matt. 26, 4. Mark. 14, 1. — 9) Matt. 24, 22. —
