XXVI. Päätük.
Piiskopi Alberti kakskümnesneljas aasta.
Tatarlaste wõit Valvede ja Wenelaste üle.
Kakskümnesneljas aasta piiskopil kätte jo tuli
Siiski siin maal weel rahutu põli oli.1)
§ 1. Sellelsammal aastal oliwad Tatarlased paganate Valvide2) maal, keda mõnedest Parterid kutsutakse, kes mitte leiba ei söö, waid oma elajate toorest liha sööwad. Ja Tatarlased sõdisiwad nendega, wõitsiwad neid ära ja lõiwad neid kõiki mõega teraga, aga teised põgenesiwad Wenelaste juure ja palusiwad neilt abi. Ja see täädus läks kõigest Wenemaast läbi, et nemad Tatarlastega sõdima pidada; siis läksiwad kõige Wenemaa kuningad Tatarlaste wastu wälja, aga nemad ei wõinud mitte nendega sõdida, waid põgenesiwad nende eest3). Ja sääl langes Mstislaw,4) Kiiewi suur kuningas neljakümne tuhande mehega, kes tema poole hoidsiwad; aga üks teine, Galiitsia kuningas Mstislaw5), pääsis põgenemise läbi ära. Ja teisi kuningaid langes sellessammas sõas ligi wiiskümmend. Ja nemad ajasiwad neid6) taga kuus päewa aega ja tapsiwad neist enam kui sadatuhat meest, kelle aru Jumalal üksi tääda on, kuna teised põgenesiwad. Ja Smolenski kuningas ja Polozki kuningas, kui ka teised Wenemaa kuningad saatsiwad omad saadikud Riiga ja palusiwad seda, mis rahule tarwis on. Ja rahu uuendati kõikis, mis juba ammu enne seda7) oli tehtud.
§ 1. 1) Bisdecimus quartus iam Praesulis adfuid
Annus, et nondum terra tranquilla pace quievit.
2) Polowzide wõi Kumanide Saksakeele nime; Parterid kutsuti neid õpetatut meeste seas. — 3) Kalka jõe ääres olew lahing arwatakse teistest aastal 1242, olewat olnud; Hendrikuga siin ja 25, 3 lähäwad teised wäga wähä ühte; ommeti on tema täädustus kõige tõsisem, muud, kui et Valvide langemine juba 1221 sündis. — 4) See oli Kiiewi kuningas Mstislaw Romanowitsch. Ka tema pojad, Swiatoslaw (waata 21, 2. 22, 2—6; 25, 2) ja Wsewolod (waata 25, 2 j. e. langesiwad sellel korral. — 5) See on Mstislaw Mstislawitsch Galiitsiast (waata 14, 2; 15, 8; 17, 3; 26, 5. 7; 21, 2). — 6) Wenelasi ja Valvisi. — 7) waata 16, 2; ühenda 19, 10.
