Mine sisu juurde

Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)/S

Allikas: Vikitekstid
R
Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)
Ado Grenzstein
T

s.

saatekond1 (Deputation), seltskond mehi, keda rahwa ehk seltside etc. poolt mingi asja pärast kuhugile saadetakse, näit. keisri juurde.

saatus1 (Schicksal) juhtumine, mille põhjus meil tundmata ja millest meid ei wõi ära hoida, mis nagu ülemalt saadetud, läkitatud on; Eesti pärispõlw oli kurb s.

saaw kääne1 (Factiv), neljastõistkümnes kääne, kostab küsimuse pääle kelleks? milleks? jalaks, jalgadeks, mereks, meredeks.

Saksla2 (von Deutschen bewohntes Land), maa, kus Sakslased elawad; tema piirid lähewad Saksa riigist üle, näit. ka Austriasse, Ameerikasse, kus Sakslased elawad.

saksus2 (Deutschthum), saksalik elu, olu, saksalik mood, kombe, loomus, kõik, mis Sakste iseloomusse puutub ja sellest tuleb.

salanõuunik1 (geheimer Rath), auunimi, tõsine s., ekstsellentsi kõrgune auunimi.

salatuli1 (verdecktes Schach) niisugune tuli malemängus, mille juures wastase kuningas tulesse jääb, kui üks malend eest ära tõstetakse.

saldo3 (Saldo), see arw, mis rehnungi, konto seletuses järele jääb; on wõlg ehk warandus.

salmija2 = laulik.

salmik (Vers, Strophe, Gedicht), wäikene laulukene, salmikene.

salmind1 (Poesieform), luuletuste salmitud kuju, kõnewiis, mis weerde, takti, riimi etc. külge seutud; wabandi wastand.

salong3 (Salon), saal, seltsituba, uhke ruumikas kammer.

salustama1 (verheimlichen), salajasse ära peitma, salgama.

salustus1 (Verheimlichung), salajasse ärapeitmine, ärasalgamine.

samakohane2 (homolog), ühenimeline, ühesarnane.

sammas2 (alliterirender Buchstabe), täht, mis mitme sõna algul järestiku seisab.

sammasriim2 (Alliteration), see kõla, mida sõnade ühesugused algustähed annawad: Leiba luusse laskemaie, wõtab wihu wõltsiwallast.

sandar3 (Gendarm), soldatiline politsei-ammetnik, hobusega ehk jala, enamiste sisimiste asjade ministeeriumi juhatuse all.

sankt3 lühendatud St. (Sankt, St.), püha.

sarnadus1 (Aehnlichkeit), ühesarnane olek, ühtemoodu loomus.

sarnandus1 (Assimilation), sõna painutamise kuju, milles üks täht oma naabriga kokku sulab: muld, mulla, kond, konna, hamba, hammas etc.

sarnanema1 (ähnlich werden), ühesarnaseks minema, oma loomu tõise loomu wasta ära wahetama.

sarnane riim1 (identischer Reim), ühe riimijärgu ehk -sõna kordamine: kasekene lillekene.

seadlus1 (Verordnung, Einrichtung), mingi asja sisseseadmine, kord; kooliseadlus, koolide sisseseadmine.

seaduse jõuuline1 (rechtskräftig), seaduse ees maksaw, millel seaduse sundus pääl seisab.

seede1, seete, seedet (Verdauung), seedmise wõim, äraseedmine.

seedlik1 (verdaulich), seedmiseks kõlbulik, sünnis.

seeria3 (Seria), rida, nimelt numbrite rida.

seespidisus1 (Innerlichkeit), sõnast seespidine, seespidise; seespidine olek, sisimine külg; tihedus, südamelik olek; wäljaspidisuse wastand.

seestütlew kääne1 (Elativ), seitsmes kääne, kostab küsimuse pääle kellest? millest? kust? jalast, jalgadest, merest, meredest.

seeshäälik1 (Inlaut), sõnatüwi keskpaigas olew täht, nagu k-u-s, kes, ilu etc.

seesütlew kääne1 (Inessiv), kuues kääne, kostab küsimuse pääle kelles? milles? jalas, jalgades, meres, meredes.

segaarwud1 (gemischte Zahlen), murrud ja täisarwud segamine: 5⁶/₇, 24 1/₁₄₁.

segapind1 (gemischte Fläche), labapinnast ja kumerpinnast etc. kokku pandud pind; w. pind.

segarent1 (gemischte Reihe), turnijate seis, milles selg selga ja suu suud wastu ehk parem käsi paremat, pahem pahemat kätt wastu seisab; (maks).

seis (Stand), asjade olukord, kord, milles asjad seisawad, kuna seisus inimese olekut seltslises elus tähendab: talupoeg, mõisnik, kodanik.

seisus (Rang, Stand), riigialamate seisukord nende wälimises, seaduslises auus: talupoja s., waimulikkude meeste s., mõisnikkude s.

sekt3 (Secte) mingi usu seltskond.

selgitama1 (Definiren), selgitust kokku seadima, aime tundemärkisid üles lugema.

selgitus1 (Definition), Soome k. määritys; aime tundemärkide üleslugemine: kala on külma werega, lõpuste wahelt hingaw, wees elaw, oimustega ehitatud, ujuw selgrooelajas.

selgroolased1 (Vertebrata), elajad, milledel täielik, muskulitega kaetud luukere on, nagu hobune, kana, konn, räim, aga mitte kärbes, wihmauss etc.; ka selgroolisteks elajateks, lülisambaelajateks nimetatud.

selgroolised elajad2 = selgroolased.

selts (Gesellschaft, Gruppe, Abtheilung etc.), mingi kogu ühesugusist asjust; seltsi wõiks nii liigitada: 1. selts, 2. seltskond, 3. jagu, 4. jagukond, 5. osa, 6. osakond (Section), 7. liik, 8. liigikond; kui elukaid liigitatakse, siis tuleb weel juurde sugu, sugukond, pere, perekond.

seltseluline2 (social), seltselusse puutuw, riigi rahwaste elust tulew.

seltsiaime1 (Gattungsbegriff, genus proximum), see aime, mis selgitatawa asja ligema kõrgema aime üles annab: kala on külma werega, lõpuste wahelt hingaw, wees elaw, oimustega ehitatud, ujuw ‚selgrooelajas‘.

seltskond, w. selts.

semester3 (Semester), kooli poolaasta, kooliaeg suwest Jõuluni ehk Jõulust suweni.

semikoolon3 (Semikolon), kirjamärk ;, tarwitatakse kahe koosolewa päälause wahemärgiks.

seminaar3 (Seminar), kool, milles koolmeistrid, õpetajaid etc. kaswatatakse.

sentimeeter3 (Centimeter), sadandes jagu meetrist.

sholastika3 (Scholastik), keskaja tõdeteade, mille waral arusaamata, tundmata asju, iseäranis usuasju, taheti tõdestada.

side1 (Copula), ütelduse käimine aluse kohta: tuli, ‚on‘ palaw, wesi ‚on‘ wedel, lumi ‚ei ole‘ soe.

sideslikult2 (synthetisch), kokkuwõttes, ühte sidudes, sidestuse najal.

sidesõna1 (Bindewort), sõnade ja lausete sidujad sõnad: ja, ning, ehk, et, kui; seitse jagu: ühendawad, harutawad, wõrdlewad, tingiwad, põhjendawad, tõisendawad, küsiwad s.

sidestama2 (synthetisch verfahren), üht sidestust walmistama, mõtteid üheks kawastikuks, ühiseks mõttekonnaks kokku wõtma; lahustama wastand.

sidestus2 (Synthese), meelestuste ja aimete, mõtete kokkusidumine üheks ühisuseks, koguks, mõttereaks; lahustuse wastand.

siduwad asesõnad1 (Relativpronomen), asesõnad, mis ühendamiseks tarwitatakse: kes, missugune, kumb.

sihiline ajasõna1 (transitives Zeitwort), niisugune ajasõna, mille tegewus ühe asja pääle sihib: lööma, korjama, hoidma, armastama; olulise ajasõna wastand: rõõmustama, kaswama, seisma.

sihitaw kääne1 (Accusativ), kolmas kääne, wastab küsimuse pääle kelle? mille? jala, jalad, mere, mered, näit. murrab jala katki.

sihitus1 (Objekt), see asi, mille pääle mingi tegewus sihib: kütt laseb jänest, kohus nuhtleb warast, inimene palub Jumalat.

siiber3 (Schieber), rauast tehtud uks, mis ahju lõõri ette lükatakse, et ahju soojus korstnasse ei pääseks; (lükkeuks?).

silmaring1 (Horizont), see maatükk waataja ümber, mille ta korraga üle ära wõib waadata, teadukond, mille üle keegi walitseb.

silp3 (Sylbe), sõnajärk, nagu tu-le-ma, ol-gu etc.

silt3 (Schild), nimekiri uste kohal, kaubamajade seinte pääl etc., mille pääl kaupmehe nimi ja kaup üles tähendatud.

simpatii3 (Sympathie), kaastundmus, sõbrust sünnitaw olek, loomus.

sinat3 (Senat), kõige ülem kohtukoht Weneriigis; kõige ülem ilmalik kohus Wenemaal.

sinator3 (Senator), sinati liige.

sinfonii3 (Symphonie), muusikatükk mitmesugustele muusika riistadele.

sink3 (Zink), tinasarnane metall.

sinod3 (Synode), kirikõpetajate koosolek; püha sinod ehk walitsew s., kõige kõrgem waimulik kohus Weneriigis.

sirgenurk1 (gestreckter Winkel), nurk, mille mõlemad harud ühe õige joone sees seisawnd, 180 graadi ehk pool ringjoont suur.

sirm3 (Schirm), wari, wihmawari, päewawari, tuulewari.

siselus3 = juhtkawa.

sisikond3 = juhtkawa.

sisimaa1 (Inland), see maa ja riik, kus selle sõna pruukija elab; Eestlaste s. on Wenemaa, Prantslaste s. Prantsusmaa; wäljamaa wastand.

sisipuu1 (Innholz), puu, millest laewa sisimine wärk ehitatud.

sisseütlew1 kääne (Illativ), wiies kääne, kostab küsimuse pääle kellesse? millesse? kuhu? jalasse, jalgadesse, meresse, meredesse.

sissewedu1 (Import), kõik kaup, mis ühte riiki wäljamaalt sisse weetakse; wäljawedu wastand.

sissewõte1 (Einnahme), sisse wõetud raha.

skitse3 (Skizze), kawasarnane töö, lühidelt jutustatud jutu sisu, ülestähendatud joonestus; lühidelt ette joonestatud maal.

sohwa3 (Sopha), polsterdatud toolisarnane iste mitme inimese tarwis.

soojamõõtja2 (Thermometer), riist, millega soojuse (ja külmuse) suurust mõõdetakse, elawhõbedast, spiiritusest, klaasist, metallist etc. tehtud; Reaumuri s. on 80, Celsiuse s. 100 graadiline.

soolo3 (Solo), üksi, üksik lauluhääl, tutti wastand.

soomestama1 (finnisiren), Soomlaseks tegema, Soome keelde tõlkima. Soomestus.

soomuslaud1 (Schindel), paar jalga pikk ja tolli 4 lai lauakene katuse katmiseks, on niisugune laud paku küllest lõhutud, kistud, ilma hööwlega wõi liimeistriga silumata, siis on ta nimi kisulaud. (Koiwa kallastel pruugitaw).

soowiw kõnewiis1 (modus optativus), ajasõna kuju, milles soowi, ihaldust, tahtmist awaldatakse: mina palugu, sina palugu, nemad palugu.

soowkõne2, w. soowiw kõnewiis.

sopran3 (Sopran), kõige kõrgem hääl neljahäälega laulus, diskant, meestekooris esimene tenor.

sorteerima3 (sortiren), sortidesse, seltsidesse arendama, seltside järele kokku seadima.

sotsialdemokratlane3 (Sozialdemokrat), ühe politikalise erakonna liige, kes riigi alamate elukorra muutmist mässamise läbi tahab ette wõtta.

sotsialismus3 (Sozialismus), inimeste seltskonna elukorra parandamise püüdmine.

sotsialist3 (Sozialist), inimeste elukorra parandamise soowija, osalt ka mässaja, kes olewat riigikorda pühaks ei taha pidada.

soust3 (Sauce), raswast, wõist etc. walmistatud kaste.

sõnajuur1 (Wortwurzel), sõna esialgune keha ilma lõputa ja muutuseta, näit. ilm, puu, laud, tee, maa; pääjuur ja kaasjuur: raud-jas, kõrts-mik.

sõnaõpetus1 (Wortlehre), see jagu grammatikast, mis sõnadest, nende juurtest, tüwedest, muutmistest etc. seletust teeb.

sõnaselgitus1 (Nominaldefinition), selgitus, mis asja nime, sõna selgeks teeb; asjaselgituse wastand.

sõnastama1 (sprachlich darstellen), sõnade abil, keele waral oma mõtteid awaldama, kirja seadima; sõnastaja.

sõnastik1 (Wortschatz, Wörterverzechniß), sõnade kogu, sõnaraamat, sõnade juhtkawa.

sõnastus1 (Darstellung vermittelst der Sprache), mõtete awaldus sõnade, keele abil, mõtete ülessesead.

sõna tüwi1 (Wortstamm), see sõnajagu, mis sõna muutmises kindlaks jääb: tule-n, tule-d, tule-b, tule-me, tule-mas, tule-w etc.; kahesugune: lihttüwed ja liittüwed.

sõre kiri1 (gesperrt gedruckte Schrift), kiri, mille tähed ükstõisest natukene kaugemale lükatud, näit. „Meil aia äärses tänawas“.

sõrmiline1 wärsijalg (Daktylus), wärsijalg, milles tõusu järel kaks mõõnajärku käiwad: ┴◡◡; näit. elagu kaswagu, õitsegu.

spatseerima3, patseerima 3 (spazieren), jalutama.

spiraal3 (Spirale), kruwi wiisi ümmarguse asja ümber painutatud traat, wits etc.

spiritismus (Spiritismus), usk, mille järele surnute waimudega wõib kokku saada nõidumise teel etc.

staatua3 (Statue), elusuurune ehk suurem nikerdatud, walatud etc. kuju.

sugulus1 (Anverwandtschaft), suguwerelik köide, ühest sugust olek, suguwõsalik seis.

suhwlaadik3 (Schieblade), lükataw kast laua all, kummutis etc.

suits1 (Patt), kuninga seis malemängus, kus ta küll tules ei ole, aga ju esimese sammuga tulesse astub.

sulumärk (Parenthese), kirjamärgid () ehk [], mida lisatähenduste ees ja taga tarwitatakse.

summadann3 = kohwer.

supelkoht1 (Bad, Badeort), koht, mereäär, hallikas, kus terwise hääks supeldakse ehk mille wett terwiseks pruugitakse.

supelmaja1 (Badehaus), suplemise tarwis pruugitaw maja.

superwoswat3 (Superphosphat), wosworhapu lubi, luust, guanost etc. walmistatud põlluwägi.

surnud kapitaal (totes Kapital), niisugune raha, wara, mis surnult, s. o. ilma kasuta, ilma intressita seisab.

suurriigid (Großmächte), Euroopa suuremad riigid: Wenemaa, Inglism., Prantsusm., Saksam. ja Austriamaa.

suurusteade1 (Mathematik), teadus suuruste mitmesugustest kujudest. Jaud: puhas s. (arwuteade ja ruumimõõde) ning tarwitatud s. (maamõõtmine, weeloodimine etc).

suurwõim1 (Großmacht), suur riik, nagu Wene-, Saksa-, Prantsusmaa etc.

suwitama1 (im Sommer aus dem Lande leben), suwel maal elama; linnalased suwitawad, kui nad suwel maale elama lähewad; suwitaja, suwitus.

sündeselgitus1 (genetische Definition), niisugune selgitus, mis selgitatawa olewuse sündimise ette toob: kreisjoon on see joon, mis siis sünnib, kui meie tsirkli ühe otsa paberi sisse pistame ja tõise otsaga esimese ümber ümmarguse joone tõmbame.

süsinik2 (Kohlenstoff), lihtne keha, mida keemilikult enam lahutada ei saa, „ollus“, millest diamant on kokku pandud; läkastikuga ühendatud saab temast kihwtine cyan.

süütegu1 (Vergehen, проступокъ), kergem, wähem seaduse üleastumine. Wastand: kurjategu.

stanowoi3 (становой), iseäraline ammetnik Wenemaal.

stempelmark3 (Stempelmarke), mark, mida mõnesuguste kirjatükkide, nagu palwekirja, kaebukirja etc. pääle tuleb panna, et kroonu sissetulekut st. rahaga suurendada.

stempelpoogen3 (Stempelbogen), tühi kõrgehinnaline paber, mille pääle mõned kontrahid, lepingud etc. tulewad kirjutada, ja millede hind kroonu kassasse läheb.

stimmima3, timmima3 (stimmen), mänguriista häälde seadima.

studeerima3 (studiren), ülikoolis õppima, uurima.

streik3 (Strike), ühine töö seismajätmine tööliste poolt, et tööandja käest kõrgemat palka saada.

streikima3 (striken), tööd ühel nõuul seisma jätma, et suuremat palka saada.

sugunimed1 (nomina appellativa), sõnad, mis olewuste sugu liikmeid üleüldse tähendawad: inimene, lind, kala, järw, põld.

sulasus1 (Servilismus), madal, alatu, sulaselik meelsus.

sulejahwatus1 (Geschreibsel), halb, põlgamise wääriline kirjatükk.

surewus1 (Sterblichkeit, Mortalität), surew olek, elu kadumine surma läbi; surnute arw ühes kohakonnas.

suurwürst (Großfürst), Wene keisri ja ta liikmete auunimi.

süülane2 (Verbrecher), süüalune, süükandja, kurjategija.

swamm3, w. wamm.