Mine sisu juurde

Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)/N

Allikas: Vikitekstid
M
Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)
Ado Grenzstein
O

n.

nael sterlingit3 (Pfund Sterling, Livre), Inglise raha, umbes 10 rubla wäärt.

naisjumal3 = jumalanna.

naisõpetaja3 = õpetajanna.

naljamäng1 (Lustspiel), naljakas, lustakas, rõõmulik näidend, näitemäng, nagu „Poissmehed“, „Priidu Kuldnupp“.

naljand2 (Humor), nali mis seeläbi sünnib, kui wastandid ükstõise kõrwa pannakse, nagu suured ja wäikesed, tõsised ja naljakad etc. asjad.

naljandlik2 (humoristisch), naljandi pääle põhjendatud, nalja, naeru sünnitaw.

narmastik1 (Zellstoff), narma sarnane taimejagu, nagu lina kiud, puuwill.

natrium3 (Natrium), hõbewalge metall, sulab 95° C., roostetab õhus ruttu, lahutab wett, tema pääl ujudes.

näärikuu (Januar), esimene kuu aastas, 31 päewa.

nägelane2 (Theoretiker), inimene, kes oma teadust, kunsti, ainult paberi pääl ehk suusõnal õpetab, kes teadust uurib, ilma et ta ise kunsttöösid etc. walmistaks; tegelase wastand.

nägelema2 (theoretisiren), mingit tööd ainult mõtetes toimetama, mingit nägelust, õpetust, juhatust üles seadima; tegelema wastand.

nägelik2 (theoretisch), õpetuse, teadmise najal olew; nägelik tohter, kes rohitsemist õpetab ehk uurib ilma haigete arstimisest osa wõtmata; tegeliku wastand.

nägeldus2 (Theorie), õpetus mingi teaduse, kunsti põhjustest; tegeluse wastand; õpetused, mille järele maakera ilmaruumis liigub, nulle järele müristamine sünnib, rahe tekkib, wirmalised paistawad etc. on nägeldused.

nägunema1 (sich gestalten), nägu, kuju saama; kiwi näguneb nikerdaja käes.

nähtus1 (Erscheinung), kõik see, mis nähtawale tuleb, mis näha on. Kell kukur, sell kohus; tõsi tõuseb, wale waub; sõa järele tuleb sagedaste katk.

nähtustik2 (Perspective), kunst, mille abil asju nii maalitakse, joonestatakse, kuida nad ühes kindlas kohas silmale paistuwad; selle kunsti õpetus.

näidend2 (dramatische Poesie), see jagu mõlgendit, luuletust, mis meile juhtumised, sündmused etc. elawalt näitepõrmandul ette toob, näitemäng, nagu „Saaremaa onupoeg“, Säärane Mu’lk“, „Preciosa“; neli jagu: kurbmäng, naljamäng, tõemäng, laulumäng.

näidendik2 (Dramaturgik), näidendi, näitemängu õpetus, mille järele näidend luuletada tuleb.

näitawad asesõnad1 (Demonstrativpronomen), asesõnad, mis räägitawa asja pääle tähendawad: see, need, säärane, seesama.

näitejuht1 (Regisseur), näitluse juhataja.

näitelaul1 (Couplet), naljakas laul, mida näidates, kätega wehkeldes, näuga moonutates etc. ette lauletakse, enamiste klaweri, muusika etc. kaasmänguga.

näitelawa1 (Bühne), põrmand, mille pääl näideldakse, näitemängu mängitakse.

näitelawalik1 (dramatisch), näitlemiseks kõlbulik, näitelawa tarwituste järele.

näitemäng = näidend.

näitemüük1 (Bazar), iluasjade kaubamaja, asjade wäljamüümine; näitemüügid Aleksandri-kooli hääks, raamatukogude asutamiseks.

näiteosa1 (Rolle), see jagu näitemängu, mis ühel näitlejal on mängida.

näitepõrmand3 = näitelawa.

näiteseinad1 (Coulissen), need seinad, mis kahel pool näitelawa on.

näitleja1 (Schauspieler), näitemängu mängija; näitlejanna.

näitlema1 (Theater spielen), näitemängu mängima.

näitlikult (anschaulich), näitamise waral, nägemise najal; koolmeister õpetab n., kui ta õpetatawaid asju näitab.

näitus (Beispiel), mingi olewus, mis tõiste sarnaste olewuste kergemaks arusaamiseks ette tuuakse, nagu: Sõnad saawad muudetud, näituseks: wakk, waka, wakka, üks, ühe, üht etc.

neidus2 (Jungfräulichkeit), neiulik olek, karsk, häbelik, puhas wiis, neiu kaunid omadused.

neiukõne1 (Jungfernrede), esimene kõne, mida keegi parlamendis peab.

nihilismus3 (Nihilismus), nihilistide püüdmised.

nihilist3 (Nihilist), Ladina k. sõnast nihil, ühtki, mitte midagi; ühe mässaja partei liige, kes olewast riigi- ja elukorrast ühtki ei taha järele jätta, waid kõik ära häwitada.

nihilistlik3 (nihilistisch), nihilismust awaldaw.

nimesõna1 (Substantiv), sõna, mis üht asja, olewust nimetab: Eestimaa, keel, wili, suurus; „pääsõna“.

nimetaw kääne1 (Nominativ), esimene kääne, mis küsimuse pääle kes? ja mis? kostab: jalg, jalad, meri, mered.

nimetaw kõnewiis1 (modus substantivus), ajasõna kuju, milles ajasõnast kesksõna saab, milles ajasõna kohtolulisi ja määrolulisi muuteid awaldab ning milles ta aegnimesõnaks saab: paluw, palunud, paluma, palumas, palumast, palumata, paluda, paluja, palumine etc.

nomaadid3 (Nomaden), rändawad inimesed, kes oma eluaset ajuti wahetawad, „kolijad“, näit. Mustlased.

noodijoonestik1 (Notensystem), noodi wiis joont ühtekokku.

noorestama1 (verjüngen), nooreks tegema, uueks looma; noorestus.

notarius3 (Notarius), ülema kohtu kirjutaja; kontraktide, testamentide ja muude dokumentide ammetlik kinnitaja suurtes linnades Wenemaal.

nowella = uudisjutt.

nõuukoda (Rathhaus), maja, koda, milles nõuukogu oma koosolekuid peab ja asju tallitab.

nõuukogu1 (Rath), seltskond mehi, kes mingi ühiskonna, nagu linna, riigi etc. asjadest nõuu peab ja neid toimetab.

nulliteet3 (Nullität), otsus, millel seaduse ees mingit mõjumist ei ole, mis midagi ei maksa, nulli wääriline asi.

nurk (Winkel), winkel, ühest punktist kahe tõmmatud joone laiali-minek; rööpuse wastand; sirgenurk, täisnurk, terawnurk, kõrwasnurk.

nürinurk1 (stumpfer Winkel), nurk, mis täisnurgast suurem on; terawnurga wastand.