Mine sisu juurde

Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/47

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
45
Päätük X. 1206 aasta.


Mässajad koguwad endid Holme kantsi.

Selle teo järele oliwad Liiwlased ses asjas kõik ühes nõuus, et nemad kõigist oma maa jagudest endid kokku koguksiwad ja Holme kantsi, mis linnale kõige lähem oli, ära wõtaksiwad, kust nemad Riiglasi, keda sellel ajal wäga wähä oli, ära wõita ja Riia linna ära rikkuda tahtsiwad. Kui nõnda nende kuri nõuu ja ühendus walmis oli, läksiwad nemad, saakramentide osasaamise pääle mõtlematta, ristmist ära unustades, usku ära wisates, rahu tühjaks pannes ja uut sõda walmistades, hulga kaupa alla Holmesse ja jõudsiwad, kuhu nad ka mõned Littawilased ligi oliwad kutsunud, niihästi Toreidalased, kui ka Wäinalased1) kõik ühekorraga sinna kokku.


Preestri Johannese ja kahe teise märtiiri surm.

§ 7. Sellejärel wõtsiwad Holmi rahwas, kelle jalad usinad oliwad werd ära walama1), oma preestri Johannese kinni, raiusiwad tema pää otsast ära ja kiskusiwad tema keha liikme kaupa tükkideks. See mees, Wiru maal2) sündinud ja paganaist lapsepõlwel wangi wõetut, sai kõrge auuwäärt piiskopi Meinhardi läbi wangist päästetut ja püha kirja õppimise tarwis Seegeberti kloostrisse pandut; kui ta sääl hästi palju oli õppinud, on ta piiskopi Albertiga Liiwi maale tulnud ja pärast ammeti pääle õnnistamist Holme kirikukonnas palju wõera jumala teenistusest ümberpõõrnud. Seesamma on pärast oma tehtut tõõd kahe teise wennaga, Gerhard ja Hermann, usutunnistuse pärast, kuida ülemal õõldut, märtiiri surma3) läbi igawese elu sisse läinud. Tema keha ja luud, hiljemalt teistest preestritest kokku kogutut, on piiskop oma seltsiga Riiga püha Maarja kirrikusse pühalikult maha matnud.


Kristlased wõidawad Holme kantsi ära.

§ 8. Kui see nõnda oli sündinud ja Liiwlaste hulk Holme kantsi kokku woolas, jäiwad mõned ümberpõõrdut Liiwlased1), kui Lembewalde mõne teistega, truiks; nad jätsiwad omad naised ja sugukonnad Holme, läksiwad alla Riiga ja andsiwad piiskopile tääda, kuida wiisi tema ennast wastaste wastu wõis kaitsta, sest


§ 6. 1) Düüna on Liiwi keele Ven, Tartu keele Wäinä; selle järel on Wäinalased Düüna ääres elawad Liiwlased; üh. § 13.

§ 7. 1) Taaw. L. 13, 3. Room. 3, 15.2) 1, 13.3per martyrii palmam = märtiiri palme läbi.

§ 8. 1) Ladina keeles ei ole siin seda nimet; muidu oleks see Eesti keeles segane. —