§ 6. Sellelsammal ajal on1) piiskop Albert abtiga, wenna Theodorichiga Liiwlaste wõlskust ette nähes ja kartes, et ta paganate hulgale mitte wastu seista ega ka oma usklikkude aru kaswatada ja kirikut paganate hulgas alal hoida ei wõi — Kristuse rüütli wendade seltsi2) asutanud, kellele3) paawst Innocezius III. Templi ordu säädused4) andis, ja märgi riiete pääl kanda, nimelt mõega ja risti5), ja käskis neid sõnakuulmises oma piiskopi al olla.
Semallide waen ja sõbrus.
§ 7. Selle järel on Semgallid, kellel mitte Liiwlastega rahu ei olnud1), Holme kiriku2) kõige terwe külaga ära põletanud, ja kui nad kantsi pääle kaua oliwad tunginud, ja seda mitte kätte saanud, läksiwad nad tagasi. Aga Jumal, kes seda noort ristiusu istandust laiendada ja temale igalpool kestwat rahu kinnitada tahtis, on sellesamma sõasõidu järel nimetatut Semgallid Riiga rahu tegema saatnud, ja nõnda, et kui rahu paganate kombel oli kinnitatut3), nemad, kui endised waenlased, nüüd Sakslaste ja Liiwlaste sõbruks4) tehtut saiwad.
VII. Päätük.
Piiskopi Alberti wiies aasta.
Piiskopi kolmas teekond Liiwimaale, ristisõitjate wõit Saarlaste üle mere pääl.
§ 1. Wiiendamal oma ammeti aastal tuli piiskop Saksa maalt tagasi ja tõi need suurtsugu mehed Arnold von Meyendorfi,
§ 6. 1) Dominus = härra jäeb wälja. — 2) Hendrik räägib sellest hakatuses wäga weiksest rüütli ordust alles 9, 2. ja 10, 8. jälle, ordumeistrist koguni alles 12, 6. — Neid nimetati fraters militae Christi = Kristuse rüütli wennad, ehk lühidelt fraters militae = rüütli wennad; nimi „gladiferi = mõegawennad“, on palju noorem. — 3) Dominus jäeb wälja. — 4) Innocentsius III. räägib 1204, et nemad Templi ordu riided kannud; 1210 jätab ta neile kül kõik need säädused, kässib aga neid ühte teist märki oma riiete pääl kanda. — 5) Neil oli walge mantle pääl punane rist ja selle al punane, terawa otsaga alaspidi pöördut mõek.
§ 7. 1) Waata 1, 6. 5, 4. — 2) Wist oli see kirik puust ehitatut? Juba 7, 9 on ta jälle olemas. — 3) Wist ohwerduse läbi, kui 5, 3. — 4) Nii kui 5, 4. 9, 2.
