§ 2. Pärast Düüna sisse sõitu läks ta, ennast kõikide omadega Jumala hooleks andes, Holme kantsi, läks säält edasi ja tahtis Ükskülasse minna. Aga Liiwlased tuliwad sinna minnes nende pääle, haawasiwad mõnda ja lõiwad preestri Nikolause teistega maha. Piiskop aga ja tema omad jõudsiwad, ehk kül waewa ja raskusega, Üksküla kantsi, kus wennad, kes sääl hirmuga esimese piiskopi Meinhardi ajast saadik elasiwad, ja ka teised neid rõõmuga wastu wõtsiwad. Sinna kokku kogunud Liiwlased tegiwad Sakslastega kolme päewa pääle rahu, aga kawalusega, et nimelt oma wäge sellewahel kokku koguda.
§ 3. Kui rahu oli tehtut, läks piiskop alla Holmi ja saatis säält, seda rahu usaldades, saadikud oma tooli ja piiskopliku ammetiriiete, kui ka teiste tarwilikkude asjade järele laewade juure Düünamünde. Kui nemad enestega oliwad wõtnud, mis nad tahtsiwad, pöörasiwad nemad suure rahu julguse al, seda teed, mida nad alla läinud, jälle tagasi. Selle tee pääl Rummelist1) üle tulles, rikuwad Liiwlased rahu ja tormawad waljuste nende pääle; kuna üks laew tagasi taganeb ja ära pääseb, wõtsiwad nad teise kinni ja lõiwad pea kõik, kes sääl sees oliwad, maha, läksiwad Holme kantsi alla ja piirasiwad piiskopi kõige oma seltsiga sisse. Kui aga ümberpiiratutel ei enestel ega hoostel toidust ei olnud ja õieti kartuses oliwad, leidsiwad nemad wiimaks maad ümber kaewates mitmete aukude seest palju wilja ja toiduse wara. Sellewahel tuliwad Wriisi mehed ühe ainsa laewaga ja süütasiwad Liiwlaste wiljad põllul põlema, ja tegiwad selles ja muis asjus, niipalju kui aga wõisiwad, neile kahju. Kui Liiwlased seda nägiwad ja suuremat häda kartsiwad, uuendasiwad ja kinnitasiwad nad jälle rahu, ja läksiwad piiskopiga ja teiste Sakslastega Riia kohta, kus Aazo2) ja palju teisi ristmise armu saiwad.
§ 4. Et aga piiskop Liiwlaste wõlskuse pärast nende rahu mitte ei usaldanud, mida nemad juba mitu korda oliwad rikkunud, siis nõudis tema pantisi Aazo1) ja Kaupo2) ja maa wanemate käest, keda Sakslased ühe joogi pidule kutsusiwad, kuhu nemad kõik ühes tuliwad ja ühe maja sisse kinni pandut saiwad. Et
§ 3. 1) Wiimne Düüna juga Dalholmi juures; waata ka 5, 4. Ka Stablite juures nimetatakse üks Düüna juga nõnda, ja ka üks juga Windawi jões. Rummel tähendab wist niipalju kui: juga. — 2) Kas see ei ole mitte Toreida wanem Anno 1, 11? — Temast räägitakse kui Aazo weel 16, 4; ommeti ütleb Ed. Pabst
§ 4. 1) et ta Anno olla, kuna Hansenil ja Arndtil Aazo kirjutatut. — 2) Waata 1, 10. 7, 5. —
