Mine sisu juurde

Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/191

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
4
Päätük XXIII. 1219 aasta.

law 5) Slaawlaste würst omadega. Need kõik tuliwad oma wäega Tallinna rannas maale ja asusiwad endid Lindanise6), mis enne Tallinlaste kants oli olnud, kus nemad wana kantsi maha kiskusiwad ja uut asemele ehitama hakasiwad. Ja Tallinlased ja Harilased kogusiwad suure wäe nende wastu kokku, ja saatsiwad omad wanemad kuninga juure kawalate rahuliste sõnadega. Ja kuningas uskus neid, sest et ta nende kawalust ei tunnud, ja andis neile kingitusi; siis saiwad nemad piiskoppidest ristitut ja neid saadeti rõõmuga kodu. Kui nemad nüüd omade juure tagasi oliwad tulnud, on nemad kolme päewa pärast õhtul, kui söömaaeg mööda oli, kõige oma wäega tulnud, ja langesiwad wiies kohas Daanlaste pääle, ja sõdisiwad ilma ootamata nendega. Ja mõned nende seast arwasiwad, et kuningas sääl telkis pidi olema, mis kõrge auuwäärt Eesti maa piiskopi Dietrichi päralt oli, tungisiwad tema juure sisse ja lõiwad teda maha.7) Ja teised ajasiwad teisi taga ja tapsiwad mitmed neist ära. Härra Witslaw seisis aga oma Slaawlastega orus, mis mäest alla minnes mere pool on.8) Ja kui tema neid nägi tulewat, läks tema neile warsi wastu ja sõdis nendega, lõi neid põgenema ja ajas neid taga, tee pääl maha lüües ja surmates. Kui aga teised Eestlased, kes Daanlasi taga ajasiwad, nende põgenemist nägiwad kes Slaawlastega sõdisiwad jäiwad nemad nõndasammuti seisma ja jätsiwad Daanlaste tagaajamise järele. Ja Daanlased kogusiwad endid kõik korraga kokku, niihästi kuningas kui ka mõned Sakslased, kes nende juures oliwad ja läksiwad Eestlastele wastu, kus nad nendega wapraste sõdisiwad, nõnda et Eestlased nende eest põgenema hakasiwad. Ja kui kõik nende hulk põgenema oli aetut, läksiwad neile Taanlased Sakslaste ja Slaawlastega järele ja tapsiwad neid enam kui tuhat meest ära; kes üle jäiwad, need põgenesiwad. Ja kuningas ja piiskopid andsiwad Jumalale tänu selle wõidu eest, mis neile paganate üle Jumalast oli kingitut.9) Ja enne nimetatut piiskopi Theodo-


5) Witslaw I. Jaromari poeg, kes Rüügeni ja ühe jao Pommeri maa walitseja oli! Teda nimetatakse hiljemalt ainult „härraks;“ tema wanem wend walitses weel 1219 Bernutas. On Daani Vasallid.6) jälle 27, 3 Praegune Doomi mägi Talinnas, ehk kants sääl pääl; hiljemalt ka Daanikants (waata 22, 9), ehk ka maa nime järele Talinna kants (waata 21, 5). Eesti Lindanise tähendab wist: (Linda) juure ehk sisse, nii kui Puidise 22, 2 ja 27, 3 Laadise 22, 9.7) Oli Hendrik tema pääle pahane et ta teda märtiiriks ei kiida saanud olewat? Tema märtiiri surmast räägiwad ka Alberich, Albert von Stade ja Urk. 61.8) See wõib hiljema Talinna alt linna kohas olnud olla.9) Mõned