wälja kiskusiwad ja wangi wedasiwad. Kui Riiglased seda kuulsiwad, läksiwad nemad ristisõitjatega wälja ja tuliwad Toreidasse. Aga paganatel oli hirm nende tuleku eest ja pöörasiwad kolme päewa pärast kõige oma riisutut saagiga ruttu omale maale tagasi. Ja Kaupo läks mõne Sakslase ja teistega neile järele Sakala maale, kus tema palju külasid ja Oowele10) ja Purke11) kantsid põlema pani, palju saaki wõttis, palju mehi maha lõi ja naised lastega wangi wiis.
Suur Eestlaste sõasõit Toreidasse, kus nad Kaupo kantsi ümberpiirawad ja isi hirmsaste otsa saawad.
§ 3. Sellewahel kutsusiwad Saarlased, Talinlased1) ja Rotalialased ühe suure ja kange wäe kõigist naabrus olewaist ranna maakondadest, ja nendega oliwad kõik Saare maa ja Rotalia ja kõige Eesti maa wanemad; neil oliwad mitu tuhat ratsa meest ja mitu tuhat laewadega tulijat, kes Liiwi maale läksiwad. Ja ratsamehed tulewad oma jala rahwaga Metsepoole ja tõttawad Toreidasse; teised tulewad üle mere ja sõidawad oma riisumise laewadega Koiwa jõge mööda ülesse, ja on ühel päewal korraga oma ratsa meestega Kaupo2) suure kantsi kõrwa, kus Liiwlased sellel ajal hirmu pärast paganate eest elasiwad, kõik kokku tulnud ja piirasiwad selle kõikide külgede poolt ümber, nõnda, et ratsamehed kantsi esimese külje pool ja teised taga külje pool oma riisumise laewade juures jõe ääres aset wõtsiwad. Ja ammukütid, kes Riiast oliwad saadetut ja Liiwlastega kantsi walwasiwad, läksiwad neile lagedalle wastu, kus nemad neid palju haawasiwad ja palju ära tapsiwad, sest et nemad ilma raudriideta oliwad, kellel mitte niisugusid sõariistu pruukimiseks ei ole, kui muul rahwal. Selle järele saatsiwad Eestlased mõned
10) Oowele kantsi ase on praegu täädmatta, kus see on seisnud. Olleri ega Homeli mõisate kohas ei wõi ta ka olla olnud. Kõige enam näitab Wohlfahrti mõisa ja kiriku Läti keele nimi „Eewele“ Oowele nime sarnane olewat, mis aga nüüd kaunis kaugel Läti maa sees on. — 11) Purke ase on niisamma tundmatta. Kui meie Pürkeli mõisa nimet Aloja kihelkonnas Purkega ühendame, siis näitab see sellega kõige enam ühte minewat; ommeti on see kaunis sügawas Läti maa sees, kust saadik muidu Eestlased oleksiwad pidanud olema elanud. Räägitakse aga, et Sede jõgi Eesti keele piir olla olnud.
§ 3. 1) Talinna ranna maa rahwas (23, 7). Waata 21, 5. — 2) § 7 ja 25, 2 ja 3 järele peab see kaunis Aa ligidal seisaw Toreida kants olema, kelle järele Aa jõest põhjapool seiswa maale nimi saanud (11, 3.)
