Vana kannel II/IV
IV.
Nr. 207. Pulma ilu. 57.
Meid põle tuodud tukkumaie,
Kutsutud siiä konotamaie:
Meid tuodud ilu tegemä,
Kutsutud lusti kuduma.
Ilu tõin mina hilpudessa,
Naeste nal'l'a nartsudessa,
Poeste pulma põuessagi,
Rõõmu rõõvaste vahele:
Tänä ju meie rõõmu päeväd,
Peiu ja neiu pulma päeväd.
B.
Ma ei tulnd siiä seizämaie,
Egä nurka nohisema:
Ma tullin ilu tegemä,
Poeste pulmada pidämä,
Naeste nal'l'a heitemaie.
Ilu tõin ma hilpudessa,
Naeste nal'l'a nartsudessa,
Poeste pulma põuessagi.
a) Peiu langud neiu pool.
Nr. 208. Olga terve, vennäkene! 58.
(Peiu kodunt minema minnes.)
Olga terve, vennäkene,
Oma auu hoidemasta!
Hoidis ta auu ilusti,
Ei teind izäle häbi,
Ei teind emäle häbi,
Viinud häbi vendädelle,
Sõitnud häbi sõtsedelle.
Vennäkene, noorekene!
Pane ette memme risti,
Rinnulegi vennä risti,
Ette mulle õdede risti.
Vennäkene, noorekene!
Kui läed naista kosjamaie,
Hüüa siis izi ilusti:
Peiupoissi poizikene,
Sajavanem sakselane,
Aja sa hobo minemä,
Lüö ette eede risti,
Lüö taha taadi risti,
Looga peäle langu risti,
Saada siis saja sõitemaie,
Pikkä viira vieremaie
Mine sinna, kus mo mieli,
Käi sinna, kus mo käiki.
Nr. 209. Kust ma tundsin langu õue? 59.
(Neiule jõudes.)
A.
Langukezed, linnukezed!
Kust ma tuntsin taadi õue,
Arvazin langu azeme?
Värävis on verstäsammas,
Hõbedazed õueaiad,
Tinateibä'äd tilavad,
Vaskiroika'ad valuvad,
Tinarist tall riida peäle,
Katus kullale kujutud,
Kuldanupp tall koja peäle‚
Tua ies tall tunnikelläd.
Seält ma tuntsin taadi õue,
Arvazin langu azeme.
B.
Kust ma tuntsin langu õue,
Arvazin langu azeme?
Värävis olli verstäsammas,
Viis olli aita viirastikku,
Kolm olli lauta kohastikku,
Kadakazed karjalaadad,
Pihlakazed piimäaedad,
Õõnapuuzed õueaiad.
Langu räästäs rääbisistä,
Seenäd on sealihasta,
Katus on kana munasta,
Tammized tare väräväd.
Tua ies on tunnikellä,
Pingid sisse pihlakazed,
Lauad laazi karvalezed.
Langu põrand põlle kirja,
Lagi laazi karvalene.
Nr. 210. Peiu langud astuvad neiu tuppa. 60.
(Neiu poolt.)
Langukezed, linnukezed!
Mis te kaua tiele teete?
Kas sa eksid heenä tiele
Või sa puutsid puie tiele?
Kas sa käizid karja tiele
Või ehk vaatsid metsä tiele?
Kas sa sõitsid suode tiedä
Või ehk mõetsid maada müödä?
Kas sa käizid kirikusse
Või ehk kõnnid kuuzikusta?
(Peiu poolt.)
Langukezed, linnukezed!
Ei mina eksind heenä tiele
Egä puutund puie tiele;
Ei ma käenud karja tiele
Egä vaatnud metsä tiele;
Ei ma sõitnud suode tiedä
Egä mõetnud maada müödä;
Ei ma käenud kirikusse
Egä tule kuuzikusta.
Mull olli teder tierajale,
Mõtus metsä keske'elle.
Meie peigu pelgämaie,
Meie kaaza kartemaie:
Tahtis raiu ratsu peädä,
Hukata hoboze peädä.
Mina vasta palvelema:
Peiukene, noorekene!
Ärä raiu ratsu peädä,
Ärä hukka hoboze peädä.
Meil ju teder tierajale,
Mõtus metsä keske'elle.
Sest mo aega viibinessa,
Viibinessa, viitunessa.
Langukezed, linnukezed!
Kas tohib tulla tubaje,
Alla räästäste ajada?
Kas puhas tuaedine,
Kas lage lauaalune?
Kas on puhtad peiu pingid
Ehk on ohtrad saja istmed?
Ehk ma rikun riide'ida,
Hukkan uuzi ummiskingi?
(Neiu poolt.)
Langukezed, linnukezed!
Küll tohib tulla tubaje;
Alla räästäste ajada;
Küll on puhas tuaedine,
Küll lage laua-alune;
Küll on puhtad peiu pingid,
Küll on ohtrad saja istmed:
Ei sa riku riide'ida,
Hukka uuzi ummiskingi,
Riku ei siniribada.
Nr. 211. Tooge neidu meie näha. 61.
(Toas olles.)
Langukezed, linnukezed!
Tooge neidu meie nähä,
Kaoke meie kaeda:
Kas on meie väärilene,
Kaazikute karvalene?
Tooge neidu tantsimaie:
Kas on tarka tantsimaie,
Ehk ka virka veeremaie,
Ladus jalga laskemaie?
Langukezed, linnukezed!
Tooge neidu meie nähä,
Kaoke meie kaeda:
Kas sünnib meie süleje,
Kas mahub meie majasse,
Hellä velle hõlma alla,
Kardaze kazuka alla?[1]
Langukezed, linnukezed!
Küll on tarka tantsimaie,
Küll on virka veeremaie:
Küll sünnib meie süleje,
Küll mahub meie majasse,
Hellä velle hõlma alla,
Kardaze kazuka alla.
Olga terve, memmekene,
Teezes terve, taadikene!
Olga terve, emäkene,
Imetämäst, kasvatamast!
Imetid izi iluza,
Kasvatid izi kazina,
Viha viina võttemata,
Saksa taari tahtemata.
Ei annud amme imetä,
Ei annud pordo pureta,
Leze naeze lepitädä.
Ammel ju piimä haleda,
Pordol ju piimä punane,
Lezel leenä karvalene.
Olga terve, memmekene,
Teezes terve, taadikene,
Imetelles, kasvatelles
Alta sõba, alta sõle,
Alta hal'l'aste rahade,
Vana taaderde vahelta,
Ristiserväde seästä.
Olga terve, taadikene,
Teezes terve, memmekene!
Pauad ei rikkunud paleta,
Sõleserväd silmäkeizi,
Ristiserväd rinnakeizi.
Olga terve, memmekene‚
Teezes terve, taadikene,
Imetämäst kasvatamast
Viha viina võttemata,
Saksa taari tahtemata!
Õlut ei anta ju rahata,
Viha viina veeringitä,
Saksa taari taaderita.
Nr. 212. Sööge langud, jooge langud. 62.
A.
Sööge langud, jooge langud,
Südämestä sööge langud,
Julge'esti jooge langud.
Ärge aga langud põue pistke!
Ma olen ju hoolas otsimaie,
Kaval järel katsumaie,
Ma viin langud tantsimaie:
Maha siis matsakad sajavad,
Levätükid tümpsätäväd.
Langukezed linnukezed!
Sööge langud südämestä,
Jooge langud julge'esti!
Kui arvan ärä puuduvada:
Nuga kurku nuumikulle,
Kirves härjä kieremesse.
B.
Sööge langud, jooge langud,
Südämestä sööge langud,
Julge'esti jooge langud.
Südämest on tehtud söögid,
Julge'esti tehtud joogid.
Sööge langud, jooge langud,
Ärge langud põue pistke:
Ma olen hoolas otsimaie,
Kaval järel katsumaie.
Ma viin langud tantsimaie:
Maha siis matsakad sajavad.
Nr. 213. Olga terve, langu memme! 63.
Olga terve, langu memme,
Teezes terve, langutaati!
Täis on suini suhkurida,
Täis on päini pähkelida.
Linad liidetud lihale,
Taldrekud võil tazutud,
Kannud kaaneni õluta,
Pudel punnini mõduda,
Ielep lauda, et ta kannab,
Ielep pinki, et ei põrgu.
Nr. 214. Haletulel. 64.
Izäkene, taadikene,
Emäkene, memmekene!
Lähme katsma naarismaada,
Linamaada leidemaie!
Izäkene, taadikene!
Anna maada adra täizi,
Jätä põldu põlle täizi,
Kus ma külvän küömenida,
Kus ma siputan sinepit.
Kui'p anna põldu põlle täizi,
Jäta härjä jäl'l'e täizi,
Ärä võtan härjäpaari,
Teene tütär teeze paari,
Kolmas kõrvi ruunakeze:
Siis jääväd kezäd kündemätä,
Aia ääred astumata,
Kivi ääred kiskumata,
Kannu ääred kaapimata.
Ike jäeb inizemaie,
Rahe jäeb ragizemaie,
Adrakured kurtemaie.
Izäkene, taadikene,
Emäkene, memmekene!
Osta mulle põllekene,
Põlle alla aekene,
Põlle peäle paelakene,
Sisse siidilindikene.
Oh mo äiä taadikene,
Oh mo ämmä memmekene!
Ma sain põldu põlle täie,
Jätist härjä jäl'l'e täie,
Kuhu ma siputan siinepit,
Kuhu külvän küömenida,
Kuhu pillun piperida.
Nr. 215. Meie tütär tillukene. 65.
(Neiu poolt)
Langukezed, linnukezed!
Mis te meele otsitegi?
Meie tütär tillukene,
Ei julge juures magada,
Ajab peä üle peätsi,
Jalad aab üle jalutsi,
Sellä üle sängi ääre,
Külle üle küllelaua.
(Peiu poolt)
Langukezed, linnukezed!
Küll ta kasvab kaindelassa,
Sirgub siidivuode'essa.
Sie paizub palaka peäle,
Hellä velle hõlma alla
Kardaze kazuka alla.
Nr. 216. Meil on mõte tiele minnä. 66.
Neiukene, noorekene!
Võta katsu kapukida,
Võta seädä säärepaela,
Upsi uuzi ummiskingi.
Meil on mõte tiele minnä,
Tiele minnä, maale saija,
Meie kodo kauge'ella.
Kunas meie sinna saame,
Kus nied kuked sööväd kulda,
Kuked kulda, kanad karda,
Hanid hal'l'asta hõbedat?
Langukezed, linnukezed!
Kunas meie sinna saame,
Sinna saame, maale jääme,
Kus nied kuuzed kollendavad,
Haavad hallid hal'l'endavad,
Lepäd sirge'ed‚ sinäväd,
Kazed valge'ed valuvad?
Nr. 217. Ehi ruttu neitsikene! 67.
(Peiu poolt.)
Ehi ruttu neitsikene,
Ehi ruttu, jõua ruttu!
Külmetäb küi hobone,
Näeb nälgä näälu täkku,
Äiä täkku härmätänud.
(Neiu poolt.)
Langukezed, linnukezed!
Kas on teil sedä hobosta,
Miska viite meie neiu,
Tantsitate meie talle?
Kui ei ole, ei palugi!
Viel on izäl hiiruhalli,
Vennäl on veripunane,
Teezel vennäl tedertäkku.
(Peiu poolt.)
Langukezed, linnukezed!
Küll on meil sedä hobosta,
Miska viime teie neiu,
Tantsitame teie talle:
Ruunad süötsin rukkitelle,
Linalakad linnassille,
Kurekõrvid kaeradelle.
Nr. 218. Õpetus pruudile. 68.
Neiukene, noorukene!
Kui saad oma koduje,
Ole hommoko uzina,
Enne päevä õue peäle,
Enne varast valge'eda,
Enne kulda koidokesta
Enne kui äiä ärätäb,
Enne kui ämmä ärätäb:
Käi läbi karjalaadad,
Laze läbi lammalaadad,
Leiä lehmätse vazika,
Lammast til'l'ud tallekezed.
Võta hõlpemed õlale,
Võta panged hõlpemille:
Vii sina vezi tubaje,
Kalla vezi kattelisse,
Pane panged pingi peäle,
Pühi tuba tungimata,
Otsi luuda luuzimata.
Siis mine, äiä ärätä,
Siis mine, ämmä ärätä.
Nr. 219. Õpetus peigmehele. 69.
A.
Peiukene, peenikene.
Õemies õlekübärä!
Hoia mo õde ilusti,
Kaetse kallist saanitäitä!
Peiukene, peenikene!
Lüö hobost, hoia naista,
Kaetse kallist kaazakesta!
Ärä vii viidängusse,
Aja aia käänängusse.
Viidängus vied sügäväd,
Aia käänängud kõverad
Sinna so hobo upuksi,
Linalakka langeneksi,
Kurekõrvi kuoleneksi.
B.
Peiukene, peenikene,
Hoia mo õde ilusti,
Õrna õita hellä'ästi!
Kui tunned viha tuleva,
Paha mieltä paizuneva,
Jooze uksest õuejeni,
Värävistä välläjäni,
Tua taha talli juure.
Seäl on täkud tallidessa,
Kõrvid kõrki rõngastessa,
Paadid hõbepannaldessa:
Lüö siis ruzik ruuna peäle,
Paha mieli paadi peäle,
Kõva kämmel kõrvi peäle,
Ennem kui noore naeze peäle.
Nr. 220. Õpetus peigmehele ja pruudile. 70.
A.
Helläkene, velläkene,
Hoia mo õde hüvästi,
Kaetse kaazat kalli'isti!
Ärä anna äiä lüüä,
Ärä anna ämmä lüüä.
Egä küi küünistädä
Egä nao näpistädä.
Kui sa kuuled äiäst kurja‚
Ehk sa kuuled ämmäst kurja,
Seezä, seenäksi iessä,
Ole varjuksi vahele!
Õekene, helläkene!
Kui sa kuuled äiäst kurja,
Kui sa kuuled ämmäst kurja,
Paha mieltä paizuvada,
Ehk näed vendädest vihada:
Pane põlle paela alla,
Vajota vüö vahele!
Vennäkene, hellä vellä,
Lüö hobost, hoia naista,
Kaetse kallist saanitäitä!
Ärä vii viitiesse,
Aja aia käänäkusse.
Viitiest saab vigada.
Aia käänäkust haigeda.
Kui läed naista peksemaie,
Tie sa jõhvist piitsakene,
Õlekõrrest varrekene!
B.
Neitsikene, noorekene!
Nüüd sa saad sellele minijäs,
Kus ukses uherdiaugud,
Sala-augud sammastessa
Seältä kuuleb äiä kurjä,
Seältä kuuleb ämmä kurja.
Vennäkene, noorekene!
Ärä anna äiä lüüä,
Ärä anna ämmä lüüä,
Ärä anna küi küünistädä
Egä nao näpistädä.
Õpeta izi ilusti,
Õpeta üle õlade,
Ää anna sulaze sundi,
Karjalaste karjutada.
Vennäkene, noorekene!
Kui läed rehte peksemaie,
Kukespuust tie koodikene,
Vahterane varrekene
Kui ep saa kuoti korda lüüä,
Tie siis niidist piitsukene,
Õlekõrrest varrekene,
Mine siis naista nal'l'atama,
Küll siis koodid korda käeväd.
Neitsikene, noorekene,
Ää tüdi mehe tülistä!
Võta õiget õpetusta,
Pane hooled õrre peäle,
Mured musta parre peäle;
Pane panged paku peäle,
Pane hõlpe'ed varna peäle.
Tõuzud hommoko ülesse,
Võta hooled õrre peältä,
Mured musta parre peältä,
Võta hõlpe'ed varnasta,
Võta panged paku peältä.
Siis sa tuo vezi kajostä,
Kanna katel kolde'esse‚
Joostes tuo tuli külästä.
Mine siis ämmä päitse'esse,
Hiljut tõsta vaeba viertä,
Kardeldes kazuka äärtä:
Äräne, äräne, ämmä!
Ju tõin tule külästä,
Kantsin katla kolde'esse.
Ämmä siis mõestab, vasta kostab:
Oh mo mini meelelene,
Pojanaene häälelene,
Võta võtemed võrusta,
Võta astu aeda tiedä,
Kepsi kelderi radada:
Aedast tuo hani lihada,
Kelderist sea lihada,
Mis saab orjal hommokusse,
Karjazelle katsudagi.
Nr. 221. Ära sain, ära salazin. 71.
Langukezed, linnukezed!
Ärä sain, ärä salazin,
Ärä võtsin, ärä võitsin:
Ärä sain saiategijä,
Ärä võtsin võitegijä,
Noorekoore kopotaja.
Nr. 222. Ära viime teie virve. 72.
Nutke õed, nutke vennäd,
Nutke sõrmikud sõzarad!
Ju sõzar sõja seässä,
Valge mõekade vahele.
Ärä viime teie virve,
Talutame teie taeme.
Emäkene, memmekene!
Mis sa eelä, ehitäzid,
Tunaeelä tuulutazid,
Igapäeväs päedeldäzid;
Sie nüüd sinusta lähäb,
Linnuke emästä lahkub.
Nüüd jääväd nurgad nuttemaie,
Nüüd jääväd kamred kaebamaie,
Istemed igätsemaie.
B.
Langukezed, linnukezed!
Ärä võtan, ärä võedan,
Ärä viin võitegijä,
Noore koore kopotaja.
Kõik jääväd nurgad nuttemaie,
Karjalaadad karjumaie,
Istemed igätsemaie,
Pingid pilli puhkumaie.
Nurgad nutsid noorekesta,
Karjalaadad kaunikesta,
Istemed iluzakesta,
Pingid nutsid peenikesta,
Karjalaadad kaunikesta,
Heenä ette andijada,
Sületäie süstijädä,
Peo täie pistijädä.
Tuba jäeb tühjäs tütteristä,
Ait jäeb harvas riietestä,
Kõrend jäeb kõikumaie.
Nr. 223. Pruudi jumalaga-jätmine. 73.
Izäkene, taadikene,
Emäkene, memmekene!
Ärä võitsin, ärä võtsin,
Ärä viizin veikukeze,
Kantsin kalli kaokeze;
Ärä viizin ainu lapse,
Ärä kallima kanaze,
Ärä hellä õilmepärjä,
Ärä kauni kullerkupu,
Ärä noore nõmme nuku,
Kes siin lugu lõõriteles,
Kandelida kõlksateles.
Nüüd jääväd nõmmed nuttemaie,
Heenämäd helizemaie,
Põllud silmi pühkimaie,
Välläd vaikselt vaatamaie,
Kuuzik kurbtust kustutama,
Kaazik kabu kahjatsema,
Lepik lasta leinämaie.
Nüüd jääväd nurgad nuttemaie,
Pingid pilli puhkumaie,
Istemed igätsemaie.
Tuba ju tühi tütteristä,
Ait ju harva riietestä,
Laut ju leske lehmädestü.
Oh sina noorik noorikukene!
Kui tuled omele käimä,
Oma izä ukse ette,
Oma emä akna alla,
Oma taadi taluje:
Ei sind tunne tubane rahvas,
Ei sind tunne tua-edine,
Ei tunne ahi ammu nähtud,
Ei tunne keller ammu käidud,
Ei sind räägi räästäsvihud,
Ei sust laala laada uksed,
Ei aa juttu aeda uksed,
Kõnelegi kajokoogod.
Oh sina noorik noorikukene,
Jätä sa izä jumalaga,
Jätä sa emä jumalaga!
Jumalaga, izäkene,
Jää terveks, taadikene,
Kes mind valjul kätel kaitsid,
Käredästi kasvatazid!
Jumalaga, emäkene,
Jää sina terveks, memmekene,
Kes mind kallis kasvatazid,
Helläl rinnal imetäzid,
Üles tõstsid, hüpätäzid,
Maha pannid, mängätäzid,
Suu juures su'zutazid‚
Käevarsil kiigutazid,
Helläs hõlmas hõõtsutazid!
Jumalaga, vennäd veiksed,
Kedä enne kiigutazin,
Käevarsil viibutazin,
Süles unde hõõtsutazin!
Jumalaga, helläd õed,
Sõdsed sõrme suurukezed,
Kelle kaazas üles kasvin,
Kelle hulgas edenezin‚
Seäs suures sirgunezin,
Kaokezes kasvanezin!
Izäkene, taadikene,
Emäkene, memmekene,
Vennäkezed veikukezed,
Õekezed õiekezed!
Ärä peän mina minemä,
Kaugelle kaoke kaduma,
Linnukene lendämaie,
Teie armust iemä'elle‚
Teeze armu azemelle,
Teeze kaezu kaaza'aksi.
Teeze sängi seädijäksi,
Teeze sõna võttijaksi.
Izäkene, taadikene,
Emäkene, memmekene!
Küll mina kaugelle lähän,
Kaugelle izä kodosta,
Kaugelle emä kojasta
Võera rahva keske'elle:
Siiski ei unusta izädä,
Siiski ei unusta emädä,
Unusta ei vellekezi,
Unustagi õekezi.
Nr. 224. Viige ikki, mis te viite! 74.
Viige ikki, mis te viite!
Pange sie tie tähele,
Lööge märki mättä'ässe,
Armi aia teibä'ässe.
Tulge jälle teista korda,
Meil jääväd Kaied kasvamaie,
Marid maasta tõusemaie,
Leenad, Anned ülenemä.
Nr. 225. Kodo tuon kulda-minijä. 75.
(Peiu koju jõudes.)
Emäkene, memmekene!
Tule vällä vaatamaie:
Kodo tuon kuldaminijä,
Hõbedaze pojanaeze.
Kas on mini meelelene,
Pojanaene häälelene?
Nr. 226. Peästä mo sõzar sõbasta. 76.
A.
Izämies iluzakene,
Peiupoissi poizikene,
Sajavanem sakselane:
Peästä mo sõzar sõbasta,
Vaene vaevariietestä![2]
Neitsikene, noorekene!
Ärä lüö silmi põrmandulle.
Põrmandul pimedäd silmäd.
Neitsikene, noorekene!
Ärä lüö laele silmi,
Laele lahedad silmäd.
Lüö silmäd seenä peäle,
Sirgu silmäd seenä peäle.
B.
Izämies iluzakene,
Peiupoissi peenikene,
Sajavanem sakselane:
Reästä mo sõzar sõbasta,
Õde orja ehetestä!
Neitsikene noorukene,
Õekene õiekene!
Ärä sä näitä tulele silmi,
Tulele tulized silmäd.
Ärä sä näitä viele silmi,
Viele vezized silmäd.
Ärä sä näitä maale silmi‚
Maale madalad silmäd.
Lüö sina silmäd seenä peäle,
Seenäle selgemäd silmäd;
Laze sina silmäd lakke käiä,
Laele lahedad silmäd.
Siis oled neidu kui sie nukku,
Noorik nuori nugissilmä,
Naene nõmmeroozilene.
Nr. 227. Olga terve, meie peiu! 77.
Olga terve, meie peiu!
Kodo tõi kozitud naeze,
Lauda viis laalatud naeze.
Ei teenud häbi izäle,
Ei teenud häbi emäle.
Teid on pappi pannud paari.
Mustakuube kuulutanud.
Eelä sä käizid kirikus,
Käizid pappida palumas,
Mustakuube kummardamas.
b) Neiulangud peiu pool.
Nr. 228. Tere, tere, uued langud. 78.
A.
(Neiu poolt.)
Tere, tere, uued langud,
Tere uued langu uksed,
Tere vaskized värävid,
Õõnapuezed õueaiad!
Kas luba tulla tubaje,
Alla räästäste ajada?
Kas puhas tuaedine,
Kas lage laua-alune,
Huovi kas hoboste panna,
Varna val'l'aste vizata,
Talli täku tantsitada?
Kas on varnad tuassa,
Kõrendida kõrvustikku,
Kus mo veli viskab vildi,
Kus mo sõzar sõba laotab?
Velle vilti vihmastanud,
Sõzara sõba ligedä.
(Peiu poolt.)
Luba küll tulla tubaje,
Alla räästäste ajada,
Huovi küll hoboste panna,
Varnu val'l'aste vizata,
Talli täku tantsitada,
Küll puhas tuaedine,
Küll lage lauatagune.
B.
(Neiu poolt.)
Tere, tere, uued langud,
Tere, uued langu uksed,
Tere, vaskized värävid!
Kas tohib tulla tubaje,
Alla räästäste ajada?
Kas huovi hoboste panna,
Varna val'l'aste laduda?
Kas on kohta kindlämädä,
Sadamada suuremada,
Kus ma kirstu kinnitelen?
Kas on õrzida tuassa,
Kõrendida kamberissa,
Kus ma viskan velle vildi,
Sõzara sõba laotan?
Vist ju märgä velle vilti,
Sõzara sõba ligedä.
Langukezed, linnukezed!
Kas puhas tuaedine,
Lageda laua-alune?
Kas on puhtad peiu pingid,
Iluzad auu-istemed?
Ehk on läte läve alla,
Hallikas ahju iessä?
Ehk ma rikun riide'ida,
Ehk ma kastan kapukida,
Hukkan uuzi ummiskingi,
Ehk rikun siniribada?
(Peiu poolt.)
Langukezed, linnukezed!
Küläp näete nähessägi,
Tunnete ju tullessagi,
Et on puhtad peiu pingid,
Iluzad auu-istemed,
Et on puhas tuaedine,
Et on lage laua-alune,
Et ei ole lätet lävel,
Hallikat ukse iessä,
Et oi riku riide'ida.
Et ei kasta kapukida,
Hukka uuzi ummiskingi.
(Neiu poolt.)
Langukezed, linnukezed!
Tooge nüüd neiu meie nähä,
Kaoke meie kaeda,
Mis ma eelä ehitäzin,
Tunaeelä turgutazin.
Langukezed, linnukezed!
Teil ehk müürid mustikista,
Teil ehk vallid vaarikista,
Teil ehk lipud lillakista?
Langukezed, linnukezed!
Ies olgo mehine müüri,
Taga naizine tanavi:
Maha lüön mehize müüri,
Tagalt naizize tanavi,
Uksed põõnusta põrutan,
Sagarista saputelen.
Meil ju põues põõnassepäd,
Salgus meil sagarasepäd.
Läbi saan ma meeste müürist,
Poetelen poeste parvest.
Ma lähän oma otsimaie,
Kaokesta katsumaie![3]
Tere sõzar, tõsta sõrme,
Tere käli, anna kättä,
Pistä sõrmed mo peosse,
Ruzemed mull ruzikasse!
Nr. 229. Neiulangud astuvad peiu tuppa. 79.
(Peiu poolt.)
Langukezed, linnukezed!
Miks te kauaks viibizite?
Kas sa eksid heenä tiele
Või ehk puutsid puie tiele?
Meie ammu oodazime.
(Neiu poolt.)
Langukezed, linnukezed!
Ei ma eksind heenä tiele
Egä puutund puie tiele,
Pal'l'u vetta me vahele:
Sinna sõzar sõba kastis,
Izi leotsin linukse‚
Izi kastsin kuue hõlmad.
Kivi ääred kiilazemad,
Mäe ääred määrätumad,
Aia ääred halvetumad:
Sinna kauaks viibizime.
Langukezed, linnukezed!
Kas huovi hoboste panna,
Varna val'l'aste vizata,
Talli täku tantsitada?
Kas on kohta kojassagi,
Kus ma kirstu keeritelen,
Kus mo sõzar sõba laotab,
Kus ma sie vaka vajotan.
(Peiu poolt.)
Küll huovi hoboste panna,
Varna val'l'aste vizata,
Talli täku tantsitada,
Kirstu aita keritellä,
Vakka nurkaje vajota.
(Neiu poolt.)
Langukezed, linnukezed!
Küll tohib tulla tubaje,
Alla räästäste astuda:
Kas aga puhas tua-edine,
Kas lage laua-alune?
Ehk on hallik ukse alla,
Ehk ma astun hallikasse,
Ehk mina lähän lätte'esse?
Kas on pingid peelilezed,
Lauad laazi karvalezed,
Luzikad lume suguzed
Sisse ju siidized tulevad,
Kalevized kahvatavad.
(Peiu poolt.)
Langukezed, linnukezed!
Küll puhas tua-edine,
Küll lage laua-alune;
Küll on pingid peelilezed,
Lauad laazi karvalezed;
Ei sa riku riide'ida
Egä kasta kapukida.
Nr. 230. Õde õuesta kadunud. 80.
(Noorikut otsides.)
A.
Sedä kahju, mis minule!
Uinuzin mina magama:
Õde õuesta kadunud,
Värävistä viidud vällä.
Korra joozin laada poole,
Teeze korra aeda poole,
Kolmanda värävi poole.
Laadast leitsin laugutalle,
Lehmält valgepeä vazika,
Ei ma leidnud õekesta.
Sest tullin jäli järele:
Arule ollid orava jäl'l'ed.
Kingule ollid karu jäl'l'ed‚
Teie poole neiu jäl'l'ed.
Langukezed, linnukezed!
Ärge siis võtke vihasse,
Ärge siis pange pahasse,
Et tullin jäli järele.
B.
Õde õuesta kadunud,
Värävistä viidud vällä
Tiele läksid tedre jäl'l'ed,
Arule orava jäl'l'ed,
Siiä poole neiu jäl'l'ed.
Kust tullin neiu järele?
Korra joozin aeda poole,
Teeze korra laada poole,
Kolmanda värävi poole,
Sest tullin jälile järele.
Tooge neidu meie nähjä‚
Kaoke meie kaeda!
Kui ep tuo neidu meie nähjä,
Kaokest meie kaeda,
Maha lüön mehize müüri,
Tagalt naizize tanavi.
Mull on ju hulgas uksesepäd,
Salgus mull sagarasepäd.[4]
Tere, sõzar, anna sõrme,
Tere, käli, anna kättä,
Pistke sõrmed mo peosse!
C.
(Neiu poolt.)
Uinuzin mina magama
Mehe siidisse sülesse,
Kaaza kulla kaindelasse
Eelä päevä veeringille.
Tõuzin hommoko ülesse
Tänä koido piiringille:
Õde õuesta kadunud!
Juozin korra aeda poole,
Teeze korra laada poole,
Viimäti värävi poole.
Värävist viel leitsin jäl'l'ed,
Minu õel kuldakingäd,
Kuldakirjad kingä alla.
Seäl on tõldaje tõstetud,
Seäl on laevaje laotud.
Tullin ma jälile järele:
Siit on läenud sirgu jäl'l'ed,
Läbi pajo pardi jäl'l'ed,
Läbi aia hani jäl'l'ed,
Siiä poole neiu jäl'l'ed.
(Peiu poolt.)
Ehk ta siin küll seizänessa,
Kes ta teie kätte annab?
Ies on sie mehine müüri,
Vahel sie vahane valli,
Ies on raudazed redelid.
(Neiu poolt.)
Langukezed, linnukezed!
Meil on taper tasku'essa,
Hõbemõeka hõlma alla,
Maha lüön mehize müüri,
Maha sie vahaze valli,
Raiun raudazed redelid![5]
Tere sõzar, anna sõrme,
Tere õde, anna hõlma!
Ärä võitsin, ärä võtsin,
Kätte sain oma kanaze.
Oh teie teräzed naezed:
Mis teenud minu õele!
Mu'du oles oma oleva:
Tehtud teezele näole,
Muutud muile riietelle.
Mull olli niidile neotud,
Nüüd on siidile seotud,
Peä pantud paeladesse,
Kulmud kuldatuttudesse,
Kõht tall kõrki põlledesse,
Puuzad uuzi undrukisse.
D.
Oh teie ninäkäd naezed!
Mis teenud minu õele,
Teenud lapsele näole,
Muutnud muile riietelle!
Kodo pannin peä palmiku,
Kodo niidije niduzin:
Nüüd on siidije seotud,
Pähä pantud memme pärgä,
Kukelasse kuldakruoni,
Lagipeäle kardalappi.
Nr. 231. Käi õued, kääri õued. 81.
(Pruuti kõnnitades.)
Langukezed, linnukezed!
Teie korda kaazitada:
Käi õued, kääri õued,
Jätä ääred käiä,
Teezed ääred ämmä käiä,
Kolmandad küdide käiä,
Nelländäd nadude käiä,
Võta käiä karjalauta:
Oh mo äiä taadikene!
Anna laadast lauku lehmä,
Aiast valgepeä vazikas.
Astu laadast aeda tiedä,
Kõnni kelderi radada:
Oh mo äiä taadikene!
Võta astu aeda tiedä,
Ehk sull sada salvessagi,
Ehk sull tuhat tünderissä?
Oh mo äiä taadikene,
Oh mo ämmä memmekene,
Sugu antke salvestagi,
Tükikene tünderistä!
Nr. 232. Võta pähä memme pärgä. 82.
(Tanu pähä pannes.)
Neiukene, noorekene!
Võta pähä memme pärgä,
Otsa ette memme huoli,
Käevarzi memme vaeva.
Istu memme istemelle,
Katsu memme kapukida,
Laku memme luzikida.
Tulized on memme toolid,
Palavad on memme paegad,
Kuuma'ad memme kõrendad.
Nr. 233. Õpetus noorikulle. 83.
Neitsikene, noorekene!
Heedäd õhta'alt magama,
Pane huoli õrre peäle,
Mure musta parre peäle.
Tõuzud hommoku ülesse,
Võta huoli õrre peältä,
Mure musta parre peältä,
Võta käiä karjalauta,
Laadast leiäd laugutalle.
Siis tule tugi tubaje:
Äräne, äräne, ämmä!
Laadast leitsin laugutalle.
Ämm siis mõestab, kohe kostab:
Oh minu mini meelelene,
Pojanaene häälelene,
Pühi tuba tungimata,
Otsi luuda luuzimata,
Pane pühkmed põlle sisse,
Vii sa äiä, põllu peäle.
Sinna siis kasvab kaelu kaera,
Kaelu kaera, päini otra,
Seält saab talle tallitada.
Nr. 234. Õpetus peigmehele. 84.
Vennäkene, norekene,
Hoia mu õde ilusti!
Tuntsid võtta, tunne hoida,
Tunne targasti elädä!
Kui eläd elu ilusti,
Elukorrad kombe'esti‚
Eluviizid viizakasti, –
Kui tuled izäle käimä,
Kui tuled emäle käimä,
Veered käimä vendädelle,
Sõedad käimä sõdsedelle,
Emä siis ütleb, izä sie kuuleb‚
Õde siis ütleb, veli sie käzeb:
Laadast tapan laugutalle,
Murult tapan musta kuke,
Ma tien koogid korrelezed,
Nizupätsid pätergused,
Mõedan sull mõo karikad.
Vennäkene, noorekene!
Kui ep elä elu ilusti,
Elukorda kombe'esti‚
Eluviizi viizakasti,
Siis saad kaegast vasta kaela,
Kogonisti koera piitsa.
Nr. 235. Veime vakal. 85.
A.
Neitsikene noorekene!
Kizu vällä kiidu kirstu,
Anna vällä auu vakka,
Mis sa mullu kiitelezid,
Ammu aani auustazid.
Alles mull kümme küdidä,
Alles mull sada naduda,
Kõik tahvad anda annetelle,
Täitä täie veimedelle.
Kübäräd küziväd vüödä,
Mõegad mõtsid säärepaelu,
Meeste rinnad ristisida,
Naeste puuzad putukida.
B.
Kizu üles kiidukirstu,
Anna vällä annivakka!
Küll saab nähjä, ma vaatan,
Kas on pikäd kasvamaie,
Kas on pikäd, kas on laiad,
Kas on otsadki kireväd,
Kas on siestki sirgu silmäd,
Ääre peältä ärtu silmäd.[6]
Tehke lahti laeva uksi,
Poeta poe värävid!
Ma tulen kaupa ostemaie:
Poest poordi ostetakse,
Saksa kallista kalevit.
Nr. 236. Peksä punga, tapa taskut. 86.
(Kingituzi korjates.)
Peiupoissi peenikene,
Izämies iluzakene,
Kaazanaene kaunikene:
Peksä punga, tapa taskut,
Anna hal'l'asta rahada!
Nr. 237. Andis mulle halvad veemed. 87.
Oh te laezad langu naezed!
Kott izäle, kott emäle,
Koti kübinäd küile,
Koti narma'ad naole!
Oh te laezad langu naezed!
Andis mulle halvad veemed,
Halvad veemed, hallid sukad,
Niedki pooleli pietud,
Hobozest saanud sinized,
Koera lõnga kolletanud.
Oh te laezad langu naezed!
Andis mulle halvad veemed,
Ei ma teä, kus ma panen,
Kas ma sõkun sõnnikulle,
Tammun taha väräville,
Panen pori lompidesse?
Nr. 238. Veimeandja vabandus. 88.
A.
Ärge mult, küid, küzige,
Ärge mind, naod, nurage,
Et mull veidi veimezida,
Kazinasti kapukida.
Sie põle minugi süüdi:
Izä ajas hagu tegemä,
Panni pajo raiumaie,
Räbästikku ruokimaie.
Sest mull vähe veimezida,
Kazinasti kapukida.
B.
Ärge te, küid, küzige,
Ärge te, naod, nurage,
Et mull veidi veimezida,
Kazinasti kapukida.
Sest mull veidi veimezida,
Kazinasti kapukida:
Mull on veidi vendäzida,
Kazinasti kaabupäidä.
Mind panti tihti teole,
Aeti abivaemusse,
Panti pajo raiumaie,
Aeti hagu tegemä.
Nr. 239. Miks sa tõrgud meele tulles? 89.
(Peiu poolt.)
Neitsikene, noorekene!
Miks sa tõrgud meele tulles,
Meele tulles, maale saies,
Meie noorele mehele,
Übasuule uhke'elle?
Ies on härjäd, ies on orjad,
Ies on härjäd ikke'essa,
Taga lehmäd lüpsikulla.
(Neiu poolt.)
Langukezed, linnukezed!
Sest ta tõrgub teele tulles,
Teele tulles, maale saies,
Ubasuule uhke'elle:
Mis on härjäd, nied on äiä,
Mis on lehmäd, nied on ämmä,
Mis on talled, nied nadude.
(Peiu poolt.)
Peiukene‚ noorekene!
Härjäd kotisse kobivad,
Lehm sull tantsib tasku'essa.
Kui on kopik kotissagi,
Kui on taader tasku'essa‚
Siis sull härjäd ikke'essa,
Siis sull lehmäd lüpsikulla,
Siis sull lammad laadassagi
Kui pole kopikut kotissa
Egä taadert tasku'essa,
Siis sa kõnnid kepissagi:
Siep sull härjäs ikke'essa,
Siep sull lehmäs lüpsikulla!
Nr. 240. Tänu peiu vanemille. 90.
Olga terve, peiu memme,
Teezes terve, peiu taati
Heädä poega ehtimästä,
Kallist poega kasvatamasta!
Ei ole õppend õlut juoma,
Viha viina võttemaie:
Õpetand tüöd tegemä.
Peästis õe pärjä põlvest,
Lunastas lume saosta,
Et ei käi käzikivile,
Egä veere veske'elle;
Kõrvi käib käzikivile,
Võiku veereb veske'elle.
Nr. 241. Tänu noorele paarile. 91.
Olga terve teie peiu,
Teezest terve meie neiu,
Kahte nuorta kasvamasta!
Ei teind kaupa karja tiele,
Nõgestes nõuu pidänud.
Teenud kaupa kamberisse,
Izä uuesse tuasse,
Vennä pikä pingi peäle.
Kutsid õed, kutsid vennäd,
Kutsid õed kurnalegi,
Vidäzid vennäd virdelle,
Tädid täie laua peäle,
Onod otsa istumaie.
Nr. 242. Halli hääl. 92.
Kaazitage, kulla neiud,
Kaazitage, kulla naezed,
Kaazitage, kaanitage,
Kuldakeelile kõnelge!
Aga kuulge halli heältä,
Pange tähel papi käsku:
Kes siin ilmas kaazitavad,
Lustil lugu lõõritavad,
Põrgu tules nad põlevad.
Kes sest palvest siin ei hooli,
Sie saab sinna langemaie,
Põrgu küöki kukkumaie,
Kus on piitsa plaksumene,
Kuradite kiunumene.
Kümmetuhat paharetti
Võtvad pikäd pihid kätte,
Panevad sind piina alla,
Säeväd oma ääzi suhu:
Puhu‚ puhu, ääzikene,
Lõõtsu lõhna, lõõtsakene!
Siin on mies, kes laulis lusti,
Naene, kes lugu lõõritas,
Kaie, kes kaua kaazitas.
Nende turi tundku vaeva,
Sel'g neil seetsesada valu,
Kiel neil kuumas kõrvegu,
Suu neil supisse sulagu,
Südä neil söes põlegu,
Perse istepingis saagu!