Vana kannel II/V
V.
Nr. 243. Emäl kolme tütärlasta. 93.
A.
Nurmelle kolmed värävid,
Välläle kolmed orassed,
Tapule kolmed humalad,
Emäl kolme tütarlasta.
Kolme hälli tall tuassa:
Üks on liidetud lageje,
Teene keske põrmandalle,
Kolmas säetud sängidelle.
Mis on liidetud lageje‚
Sedä suitsu suetsuteles,
Kibe vingu vinguteles
Mis on keske põrmandalle,
Sedä hoitsid orja lapsed,
Kasvatazid karjapoizid.
Mis on säetud sängidelle,
Sedä taati kiiguteleb,
Sedä memme imeteleb.
Mis on liidetud lageje,
Sest siis saab sandinaene
Mis on keske põrmandalle,
Sie siis orjale osagu,
Karjapoizile kazugu.
Mis on säetud sängilegi,
Sest siis saab saksa naene.
Miks sai laelta sandinaene,
Kerjäkoti kaazakene?
Emä viis sauna vihtelemä,
Vihtus sellele vihale,
Miskas sandid enne vihtund,
Pessis sellel seebilegi,
Miskas sandid enne pesnud,
Lopotas sellele viele,
Miskas sandid lopotanud.
Sest siis sai tast sandinaene.
Miks sai ori põrmandalta,
Orjanaene jalge alta?
Emä viis sauna vihtelemä,
Vihtus sellele vihale,
Miskas orjad enne vihtund,
Pessis sellel seebilegi,
Miskas orjad enne pesnud,
Lopotas sellele viele,
Miskas orjad lopotanud.
Sest siis sai tast orjanaene.
Miks sai sängist saksa naene,
Kätkist saksa kaazakene?
Emäkene, memmekene!
Läksid sauna vihtelemä,
Vihtuzid sellele vihale,
Miskas saksad enne vihtund,
Pessid sellel seebilegi,
Miskas saksad enne pesnud,
Lopotid sellele viele,
Miskas saksad lopotanud.
Sest sai minust saksa naene.
Neitsikezed, noorekezed,
Õekezed, õiekezed!
Sie põle minugi süüdi,
Et must saanud saksa naene,
Siep sie minu memme süüdi
Memm viis mo sauna vihtelemä,
Vihtus sellele vihale,
Mlskas saksad enne vihtund,
Pessis sellel seebilegi,
Miskas saksad enne pesnud,
Lopotas sellele viele,
Miskas saksad lopotanud.
Sest sai minust saksa naene.
B.
Nurmelle kolmed värävid,
Välläle kolmed orassed,
Tapule kolmed humalad,
Emäl kolme tütärlasta.
Kolme hälli tall tuassa:
Üks olli säetud sängidelle,
Teene keske põrmandalle,
Kolmas liidetud lageje.
Mis olli säetud sängidelle,
Sedä memme kiiguteles,
Sedä taati suezuteles.
Mis olli keske põrmandalle,
Sedä hoitsid orjapoizid,
Kasvatazid karjapoizid.
Mis olli liidetud lageje,
Sedä suitsu suetsuteles,
Kibe vingu vinguteles.
Sest sai suetsu sugulane,
Sest sai vingu vennänaene.
Kedä hoitsid orjapoizid,
Siep olli orjale ozanud,
Karjapoizile kazunud,
Sulazelle sirgunenud.
Neitsikezed, noorekezed!
Põle siegi minu süüdi,
Et ma orjale ozazin,
Karjapoizile kazuzin,
Palgapoizile paizuzin,
Sulazelle sirgunezin.
Siep on hellä emä süüdi.
Memm viis sauna vihtelemä:
Vihtus sellele vihale,
Miskas ori enne vihtund,
Pessis sellele seebile,
Miskas ori enne pesnud;
Viis mind saanast vihtelemäst,
Panni orja vuode'esse,
Karjapoizi kaindelasse,
Palgapoizi patjadesse,
Sulaze suure linasse.
Sest ma orjale ozazin,
Karjapoizile kazuzin,
Palgapoizile paizuzin‚
Sulazelle sirgunezin.
Kedä memme kiiguteles,
Keda taati suezuteles,
Sell käizid kolmed kozilazed:
Ühed ollid viksid Villändistä,
Teezed targad Tarvastista,
Kolmandad oma külästä.
Emä taht' oma külässe,
Izä taht' targal Tarvastisse,
Vennäd viksil Villändisse.
Mina mõistsin, vasta kostsin:
Izäkene, taadikene!
Ei ma läe targal Tarvastisse,
Tarvastis on tangu nälgä‚
Igäl suvel soola nälgä,
Soola nälgä nad surevad,
Levä nälgä närvetäväd,
Tangu nälgä tarretavad.
Vennäkene, noorekene!
Ei ma läe viksil Villändisse,
Villändis on viizud suured,
Viizud suured, paelad pikäd,
Päev on tarvis kinni panna,
Puoli päevä lahti võtta,
Aega läeb arutessagi.
Emäkene, memmekene!
Ei ma läe oma külässe,
Oma külä küüräkälle,
Oma valla varga'alle.
Huoned neil on upakille,
Tua katus kallakille,
Seenäd selgä langemassa,
Katus kaela kukkumassa.
Neitsikezed, noorekezed!
Ma läen kaunis kauge'elle‚
Ma läen mukki muile maile,
Ilus lill Ubakalusse,
Kust ei saa kurja memme kuulda,
Kust ei saa kurja taadi kuulda,
Viletsust ei vennä nähä,
Hõelust õdede kuulda.
Neitsikezed, noorekezed!
Ollin aasta‚ ollin teeze,
Kuuda kolme kolmat aastat,
Natukeze nellät aastat.
Tahtsin siis izäle minnä,
Tahtsin siis emäle minnä,
Tahtsin veerdä vendädelle,
Tahtsin sõita sõdsedelle.
Kuu ma lüksin kudrusida,
Päevä lüksin pärle'ida,
Aasta hõbehelmezida.
Tegin saani saia kotid,
Saani pähä pätsi kotid,
Saani korju koogi kotid.
Läksin siis izäle käimä,
Läksin siis emäle käimä,
Siis ma vierzin vendädelle,
Siis ma sõitsin sõdsedelle.
Tulli izä, ei tunnd tütärt,
Tulli emä, ei tunnd tütärt,
Tulli vendä, ei tunnd õde.
Vennänaene noorukene
Tundis nadu natukesta.
Läksin siis mina tubaje.
Kus mull iste annetasse,
Kus mull tuoli tuodanessa?
Tuoli tuodi mull tubaje,
Iste anti ahju ette.
Mina siis mõistsin, vasta kostsin:
Ei mina hellä siin ei istu,
Ei mina maali siiä mahu.
Siin mo rukka rühkinessä,
Kallis kazuk võidunessa.
Kus siis iste annetie,
Kus siis tuoli tuodanessa?
Tuoli tuodi kammerisse
Laazi-akende alaje.
Mina siis mõistsin, kohe kostsin:
Küll mina hellä siiä istun,
Küll mina maali siiä mahun.
Vend siis läks äkist härgä tapma,
Naene rutus ruoga kietmä.
Mina järel õpetama:
Vennäkene, noorekene,
Vennänaene, veikukene!
Ärä tapa äkist härgä,
Äkist saab liha sinine;
Ärä keedä rutust ruoga,
Rutust saab ruoga rumala.
Mull jäid kodo kolmed ruad:
Aita jäi mull haniliha,
Kelderisse sealiha,
Kammeri kanamunada.
Mull on saanis saia kotid,
Saani peässä pätsi kotid,
Saani korjus koogi kotid.
Ei mina sõitnud söögi tõttu
Egä juosnud joogi tõttu.
Ma tullin izä vaatamaie,
Ma tullin emä vaatamaie,
Kas on mo izä elussa,
Kas on mo emä elussa.
Nr. 244. Õnneline noorik. 94.
Saagu, saagu, neitsikene,
Saagu sina sinna saama,
Sinna saama, sinna jäämä‚
Kus on ärtu äiä nimi,
Ärtusilmä ämmä nimi,
Kus on raudazed redelid
Üles minnä õõnapuusse,
Maha tulla marjapuusse,
Kus on puezed pulli sarved,
Linaluezed lehmä sarved,
Hõbedazed õhva sarved,
Vaskized vazika sarved, —
Kust ei saa kuulda äiäl kurja,
Egä kurja ämmä kuulda,
Hõelust õdede kuulda‚
Viha viie vennä kuulda.
Tulen seält izäle käimä,
Tulen seält emäle käimä,
Veeren käimä vendädelle,
Sõedan käimä sõdsedelle.
Panen saani saia kotid,
Saanikorvi koogi kotid.
Tullin izä vaatamaie‚
Tullin emä vaatamaie,
Kas on izä elusse,
Kas on emä elusse,
Igas on viksid vennäkezed,
Õege terved õekezed.
Vend läks äkist härgä tapma,
Õde rutust ruoga kietmä.
Mina vasta palvelemä:
Vennäkene noorekene!
Ärä tapa äkist härgä,
Ärä keedä rutust ruoga,
Äkist saab liha sinine,
Rutust saab ruoga rumala.
Egä ma tule armetuzest
Egä veere vaezuzesta
Täis olen suini, täis olen päini,
Täis olen suini suhkurida,
Täis olen päini päidikida,
Silmini sealihada,
Kaelani kanamuneda.
Nr. 245. Kuna läen mina omele? 95.
Kuna läen mina omele,
Kuna veeren vendädelle,
Kuna sõedan sõdsedelle?
Talvel tuiskab lumehange,
Suvel põudada põletab,
Kevädil on laene laia,
Sügizilt ojad sügäväd:
Hobo upuksi ojasse,
Linalakka laine'esse,
Kimmel kirgelä rajale,
Alta halli astangusse;
Muda tõusub musta järelt,
Pori tõusub paadi järelt.
Ikki läen mina omele,
Ikki veeren vendädelle,
Ikki sõedan sõdsedelle.
Võtsin üteldä kodussa:
Meziläzed, heitke metta!
Eriläzed, heitke erda!
Kanad, kaarele munege!
Kuu mina tegin kukkelida,
Päevä tegin pätsisida.
Pannin saani saiakotid,
Saani pähä pätsikotid,
Ette uhke'ed hobozed,
Taha saani kuldakorvi,
Kõrval kõrgid kannupoizid.
Siis mina läen, maa müdizeb,
Põllu pienderäd põravad,
Õõnad kuksid õõnapuista,
Maha marjad marjapuista,
Laane pähkelid ladizid.
Ikki läen mina omele.
Mõtsin tie tilksuvada,
Tilksutab tinane saani.
Mõtsin ranna raksuvada,
Raksuvad rangid rahazed.
Mõtsin laane laksuvada,
Lõksub luoka kuldaküüzi.
Ikki läen mina omele,
Ikki veeren vendädelle.
Veli tapuje taganes,
Vellenaene vaarikusse,
Saatis mustad murdemaie,
Hallid koerad haukumaie.
Mina mõistsin, jälle kostsin:
Vennäkene, noorekene!
Ei so mustad mind ei murra,
Hallid koerad mind ei haugu.
Mull ju peos penide leibä,
Kaindelas mull koerde kakku,
Miskas meelin musta meele,
Halli koera haugateeli(?)
Mina läen izäle käimä,
Mina läen emäle käimä,
Mina sõedan sõdsedelle.
Jõudsin izä õue alla:
lzä mull äkist härgä tapma,
Emä ruttu ruoga kietmä,
Õde virka vetta tuoma.
Mina mõistsin, kohe kostsin:
Izäkene, taadikene,
Emäkene, memmekene!
Ää mull äkist härgä tapke,
Äkisti liha ju sinine.
Ää mull ruttu ruoga kietke,
Rutusti ju ruoga rumala.
Ää mull virgast vetta tooge,
Virgasti vezi ju vihane.
Ei mina sõitnud söögi tõttu
Egä tulnud joogi tõttu.
Mull jäid kodo kolmed söögid:
Ahju jäi hanilihada,
Panni peäle pardipraadi,
Laua peäle lagleliemi.
Nr. 246. Läksin ma omele käimä. 96
Läksin ma omele käimä,
Vierin käimä vendädelle,
Sõitsin käimä sõdsedelle,
Astsin ma izä tubaje.
Kus mull iste annetie?
Iste anti põrmandalle:
Istu maha, imenoorik!
Põrmu heedäb põlle peäle,
Tolmu tanu tutu peäle,
Paksu suitsu paela peäle.
Kus mo iste annetie?
Iste anti ahju ette:
Istu maha, imenoorik!
Ei ma istu, memmekene!
Siiä mo sõlge sulaksi,
Kaelaraha kakkeneksi.
Kus mull' iste annetie?
Iste anti kamberisse:
Istu maha, imenoorik!
Izä läks äkist härgä tapma,
Emä rutust ruoga kietmä.
Izäkene, taadikene!
Ärä tapa äkist härgä,
Äkist saab liha sinine,
Äkist rasva raazukene.
Oh mo hellä memmekene!
Ärä keedä rutust ruoga,
Rutust saab ruoga rumala.
Ma ei tulnd kodust süömätägi.
Kodo jäid mull kolmed söögid,
Kolmed söögid, kolmed joogid,
Ahjus on hanilihada,
Kapis on kanamunada,
Panni peäl on pardipraed.
Nr. 247. Tere aze, ammu nähtud! 97.
Tere tuba, eks ma tunne,
Tere aze, ammu nähtud!
Siisap mina siingi ollin,
Kui sedä tuba tehtänessä,
Tua rada raiutasse.
Ma tuon suost sammelida,
Mädä järve mättä'ästä,
Kala järve kalda'asta.
Teezeti tehtud tanavid,
Viide, väide väl'l'ä aiad.
Kust ma siis tuntsin taadi õue,
Arvazin izä azeme?
Viis olli aita viirastikku,
Kuus olli aita kohastikku;
Õuest tullid õlle ojad,
Värävistä viinasooned;
Koerad hauksid koledasti,
Lehmäd ammuzid haledasti.
Seält ma tuntsin taadi õue,
Arvazin izä azeme.
Kui tullin izäle käimä,
Kuu ma käizin kuuze metsä,
Päevä käizin pärnämetsä,
Aasta hanipajoda.
Pähä puutsid pärnä oksad,
Kukelasse kuuze oksad,
Jalakandu kaeluvarred.
Nr. 248. Minu kaaza kauge'ella. 98.
Mis ma hoolin lauldessagi,
Tõrgun heältä tõstessagi?
Ei mo oma siin ei ole,
Ei mo kaaza siin ei kasva
Minu mies mere tagaje,
Minu kaaza kauge'elle,
Minu peigu Peipsi'issa,
Minu jagu jaama tiele.
Ei ma saa sõna kõnelda,
Üöd ei ühes magada
Egä korda kaindelasse.
Tuul tall viigu tervissida,
Vezi armuzid ajagu,
Laene aagu lahke meele.
Lepp tall viigu lehmä õnne,
Kask tall viigu karja õnne,
Pihlakas tall piimä õnne,
Tamm tall viigu talle õnne,
Vaherpuu vazika õnne.
Üle vete võtsin viinad,
Üle suo antsin suuda,
Üle käärä antsin kättä,
Üle jõe jõin õluta.
Nr. 249. Minijä lugu. 99.
A.
Peretütär neitsikene,
Talutütär tallekene!
Kui sa tahad olla tarka,
Kui sa viitsid olla virka,
Tahad sa minnä talule,
Talule, talupojale,
Perele, perepojale:
Pereleib on piperane,
Taluleib on taterane;
Sie tahab sõrmil sõkkumista,
Pöidelille peksemista,
Ruzikille rutjumista.
Peretütär neitsikene,
Talutütär tallekene!
Kui sa viitsid olla virka,
Kui sa tahad olla tarka,
Tahad sa minnä talule,
Talule, talupojale,
Perele, perepojale:
Ole sina hoolik hommokulla!
Vara enne valge'eda
Käi läbi karjalaadad,
Otsi läbi hoboste tallid,
Laze läbi lamma laadad.
Leiäd lammalt tallekeze,
Leiäd lehmältä vazika,
Hobozelta varzukeze.
Mine siis äiä päitse'esse,
Mine siis ämmä päitse'esse‚
Tõsta hiljut teki äärtä,
Pajata palaka nurka:
Äräne, äräne, äiä!
Äräne, äräne, ämmä!
Mis saab orjal hommokusse,
Karjazelle kaste'esse?
Ämmä siis mõistab, vasta kostab
Võta võtemed võrusta,
Aeda tahtemed taresta,
Tuo aedast haniliha,
Kelderist tuo sealiha;
Sie saab orjal hommokusse,
Karjalastel kaste'esse.
Peretütär neitsikene,
Talutütär tallekene!
Kui sa tahad olla tarka,
Kui sa viitsid olla virka,
Tahad sa minnä talule,
Talule, talupojale,
Perele, perepojale,
Pere rehte peksemaie,
Talu rehte tampimaie:
Talu suuri, parred paksud.
Sai ta sinna saanudesse,
Jäi ta sinna jäänudesse:
Talu olli suuri, parred paksud,
Panti paksusti lademed,
Põhu kõrguzed lademed,
Kästi Maie maani lüüä,
Kaie põhjani põruta.
Mai aga olli maani tarka,
Kai olli kannuni kavala:
Tõstis koodi kõrgeõesse,
Lõi õled kõlka'asse
Peäd pihupeenikezes,
Õled lageje laduzid,
Kõlkad käizid kõlgastikku,
Teräd salveje sadazid.
Tanu sai rehe tahmatsesse,
Rätt sai rehe rähmätsesse;
Põll sai rehe põrmudesse.
Läks ta põlle peskemaie,
Põlle rehe põrmustagi,
Rätte rehe rähmästägi,
Tanu rehe tahmastagi,
Küssis küiltä künädä,
Naolt kulda kurikada,
Äiält hellä kattelida,
Ämmält hellä tuoverida.
Ei annud küdi künädä,
Nadu kullasta kurikat,
Äi ei hellä kattelida‚
Ämm ei hellä tuoverida:
Ämmä tuover aedassagi,
Äiäl katel kelderissa,
Küdi viind künä külässe,
Naol kurik naelassagi.
Mini siis mõistis, kohe kostis:
Lähen suondeje pezemä,
Lähen lompi lopotama,
Põlle viskan põrmandalle,
Tanu ahjuje taandan.
Siit on saadud, siiä jätän,
Lendän emä lepikusse,
Kukun izä kuuzikusse.
Seäl temä hakas nuttemaie.
Kes tulli juure jutulegi,
Kes tulli vaesta vaatamaie,
Kes tulli kurvada küzimä?
Oma armas emäkene
Tulli kurväda küzimä,
Vaesta lasta vaatamaie:
Miks sa nutad tütär nuori?
Mini siis mõistis, kohe kostis:
Oh mo hellä memmekene,
Mezimagus memmekene!
Panti rehte peksemaie,
Talu rehte tampimaie.
Põll sai rehe põrmudesse,
Rätt sai rehe rähmädesse,
Tanu sai rehe tahmadesse.
Läksin siis põlle peskemaie,
Põlle rehe põrmustagi,
Rätte rehe rähmästägi,
Tanu rehe tahmastagi.
Küssin küiltä künädä,
Naolt kulda kurikada,
Ämmält hellä, tuoverida,
Äiält hellä kattelida.
Ei annud küdi künädä,
Nadu kullasta kurikat,
Amm ei hellä tuoverida,
Äi ei hellä kattelida:
Küdi viind künä külässe,
Nao kurik naelassagi,
Ämmä tuover aedassagi,
Aiä katel kelderissa.
Emä siis mõistis, kohe kostis:
Tule ärä, tütär nuori!
Küll meil izi künäzidä,
Küll meil kullazid kurikid,
Küll meil izi kattelida.
Kes tulli taga otsimaie?
Äi tulli taga otsimaie.
Aiä händä raiutie,
Äiäst sai hännätä harakas.
Kes tulli taga otsimaie?
Ämm tulli taga otsimaie.
Ämmä händä raiutie,
Ämmäst sai hännätu harakas.
Kes tulli taga otsimaie?
Küdi tulli taga otsimaie
Küi küüned lõegati,
Küist sai küüräkäs rebäne.
Kes tulli taga otsimaie?
Nadu tulli taga otsimaie,
Tulli nadu narmasjalga.
Nao ninä napsatie,
Naost sai ninatu nirki.
Kes tulli taga otsimaie?
Oma mies tulli otsimaie.
Sedä hästi haugutati,
Nurgas tedä noomitie,
Söögilauas sõematie.
B.
Peretütär, neitsikene!
Sa tahtsid minnä talule,
Talule, talupoejale,
Perele, perepojale,
Pere rehte peksemaie,
Talu rehte tampimaie.
Põll sai rehe põrmudesse,
Tanu rehe tahmadesse,
Rätik rehe ripse'esse.
Küssin siis küilt künädä,
Äiält heädä kattelida,
Ämmält heädä tuoverida,
Naolt kullasta kurikat.
Ei annud küdi künädä,
Äi ei heädä kattelida,
Ämm ei heädä tuoverida,
Nadu ei kullatud kurikat.
Küdi künä küünissägi,
Äiä katel kammerissa,
Nao kurik kirstussagi.
Ärä mina viskan äiä särgid,
Ärä viskan ämmä särgid,
Oma peiu peened särgid,
Nao narmitud käissed,
Viskan põlle põrmandalle,
Tanu ahjuje taotan.
Izi lendän lepikusse‚
Izi kargan kaazikusse,
Izä õue õõnapuusse.
Hakazin ma nuttemaie,
Kesse kuulis nutuheältä?
Oma hellä memmekene
Tulli juure jutulegi:
Mis sa nutad, tütär nuori?
Tütär hakas rääkimaie:
Antsid mind kurjasse talusse,
Raipemasse rahva'asse!
Panti mind rehte peksemä,
Talu rehte tampimaie.
Põll sai rehe põrmudesse,
Tanu rehe tahmatsesse,
Rätik rehe ripse'esse.
Küssin siis küilt künädä,
Äiält heädä kattelida,
Ämmält heädä tuoverida,
Naolt kullatud kurikat.
Ei annud küdi künädä,
Äi ei heädä kattelida,
Ämm ei heädä tuoverida,
Nadu ei kullatud kurikat:
Küi künä küünissagi,
Äiä katel kelderissa,
Nao kurik kirstussagi.
Ole vaita, tütär nuori!
Izäl on izi kallis katel,
Emäl izi ilus tuover,
Õel kuldane kurikas.
Kes tulli taga otsimaie?
Äi tulli taga otsimaie:
Äiä hästi haugutali.
Kes tulli taga otsimaie?
Ämm tulli taga otsimaie:
Ämmä händä raiutie.
Kes tulli taga otsimaie?
Nadu tulli taga otsimaie:
Nao sõrmed napsiti.
Kes tulli taga otsimaie?
Küdi tulli taga otsimaie
Küi küüned kärbiti.
Kes tulli taga otsimaie?
Tulli oma mehekene.
Hakazid aru pidämä,
Mis neist santest saadanessu?
Äiäst sai hännätu harakas,
Ämmäst õue tölpi koera,
Küist sai küüräkäs rebäne,
Naost Narva riimukassi.
Nr. 250. Tütre kaebdus emäle 100.
A.
Izäkene, taadikene,
Emäkene, memmekene!
Tuntsid taime kasvatada,
Ei sa tunnud istutada.
Istutid kõvale maalle,
Suo maale sikke'elle,
Kuramaale kuuzikusse,
Virumaale varvikusse,
Põllumaale põndakulle,
Kus ei võind kapsas kazuda,
Juurt ei alla juurutada,
Peäd ei peäle kasvatada.
B.
Tuntsid minda, taadikene,
Tuntsid taime kasvatada,
Ei sa tunnud istutada.
Istutid kuevale maale,
Põllu peäle põndakalle,
Pae pankade vahele,
Kus ei võind võsa ajada,
Juurta alla juurutada,
Peäd ei peäle kasvatada,
Lehtä laiali ajada.
C.
Emäkene, memmekene!
Tuntsid taime kasvatada,
Ei sa tunnud istutada.
Istutid kõvale maale,
Söödi maale sikke'elle‚
Aru maale armetulle,
Põllu maale põndakulle.
Emäkene, memmekene!
Eks ma eelä ütlend sulle,
Tuna miele tuletanud:
Kui sa läed kiriku tiele,
Hoia siis mind hõlma alla,
Pane mind palaka alla,
Tie peäle teki alla,
Sõba alla võeruselle,
Kiriku linukse alla,
Et ei saa kurja kaemaie,
Vali väi vaatamaie.
Emäkene, memmekene!
Hoia siis halgu õlale,
Kanna kaegas kaindelassa,
Kui tuleb kuri kuulamaie,
Vali väi vaatamaie,
Pane pihta pallakulle,
Näitä halgu nällätselle!
Emä mõistis, kohe koslis:
Ole vaita, tütär nuori!
Leiän sulle levä paega,
Ozatan orasse paega,
Soovin sulle saia paega.
Mina mõistsin, kohe kostsin:
Emäkene, memmekene!
Tõotad saata saia paega,
Ozata orasse paega,
Leidä mulle levä paega?
Emäkene, memmekene!
Sain ma sinna saanudesse,
Jäin ma sinna jäänudesse,
Said sa mulle sandi paega,
Ozazid ohaka paega,
Leitsid mulle lible paega.
Emäkene, memmekene!
Eelä mind tuodi mereltä,
Tänä mind tuodi talule,
Talule, talu pojale,
Perele, pere pojale,
Talu rehte tampimaie,
Pere rehte peksemaie.
Tanu sai rehe tahmatsisse,
Põll sai rehe põrmetesse.
Küssin küiltä künädä,
Äiält heädä tuoverida,
Ämmält hellä kattelida,
Naolt kullasta kurikat.
Küdi viind künä külässe,
Aiä tuover aedassagi,
Ämmä katel kelderissa,
Nao kurik naela otses.
Küdi mind sõemas küüräkäs,
Nadu mind sõemas nartsakas,
Äi mind sõemas äkke'esse,
Oma miezi meeletusse.
Juozin uksest õuejeni,
Värävistä välläjäni,
Juozin käos kuuzikusse,
Hallis linnus haavikusse,
Tedresse tierajale.
Seäl ma kukun kullelene,
Laalan laia rahalene,
Seäl ma paugun paterkaela,
Kes tulli vällä kuulamaie?
Emä tulli vällä kuulamaie.
Kutsus õe kuulamaie:
Kuule kus kukub kullelene,
Pangub juba paterkaela,
Helgib juba helmelene!
Õde tulli vällä kuulamaie:
Emäkene, memmekene!
Siep mo kuldane sõzara,
Hõbedane õekene.
Tule vällä, mo õeke,
Tule käost kuuzikusta,
Hallist linnust haavikusta,
Tedresta tierajalta!
Tullin kodo kurval meelel,
Ahju ette halval meelel.
Emä tulli juure jutulegi:
Miks sa nutad, tütär nuori?
Miks ma nutan, memmekene?
Eks ma eelä ütlend sulle,
Tuna miele tuletanud:
Eelä mind tuodi mereltä,
Tänä mind tuodi talule,
Talule, talu pojale,
Perele, pere pojale,
Talu rehte tampimaie,
Pere rehte peksemaie.
Tanu sai rehe tahmatses,
Põll sai rehe põrmudesse,
Rätt sai rehe rähmudesse.
Küssin küiltä künädä,
Naolt kuldakurikada,
Äiält heädä tuoverida,
Ämmält hellä kattelida.
Küdi viind künä külässe,
Nao kurik naela otses,
Aiä tuover aedassagi,
Ämmä katel kelderissa.
Küdi mind sõemas küüräkäs,
Nadu mind sõemas nartsakas,
Ämm mind sõemas äkke'esse,
Äi mind sõemas hännä orjas;
Oma mies mind meeletusse.
Sest ma lentsin lepikusse,
Läksin käos kuuzikusse,
Hallis linnus haavikusse.
Emä mõistis, kohe kostis:
Ole vaita, tütär nuori!
Küll nähjä ma meelestän,
Kes tuleb taga otsimaie?
Küdi tulli taga otsimaie.
Küi küüned lõegati,
Küist sai küüräkäs rebäne.
Kes tulli taga otsimaie?
Nadu tulli taga otsimaie.
Nao nahka napsiti,
Naost sai Narva kirju kassi
Kes tulli taga otsimaie?
Äi tulli taga otsimaie.
Äiä händä taotie,
Äiäst sai hännätä harakas.
Kes tulli taga otsimaie?
Oma tulli taga otsimaie.
Oma sai hästi haugutada:
Eläge elu iluza,
Elukorrad kombe'esti!
Küdi läheb külä väiks,
Nadu viiässe mehele,
Teele tuba annetasse,
Karja kätte käänetässe.
Nr. 251. Eks võind mullu mulle tulla. 101.
Neitsikene, noorukene!
Eks võind mullu mulle tulla,
Tunamullu mulle saija,
Kui käizid käzud järele,
Sõitsid sõrmusse vidäjäd?
Ma oles ammu aeda teenud:
Vihm on palgid veeretanud,
Sadu seenäd sammeldanud.
Neiukene, noorukenle!
Ma olen ammu aeda teenud,
Seenäd teind sealihasta,
Katusse kanamunasta,
Räästä Riia rääbissista,
Lae laiasta rahasta.
Neiukene, noorekene!
Nüüd tien talli taaderista,
Panen pennid penningista,
Lae laiasta rahasta.
Neiukene, noorekene!
Eks mä eelä ütlend sulle,
Tuna miele tuletanud:
Miks sina mullu mull ei tulnud,
Tunamullu mull ei saanud,
Kui käizid käzud järele,
Sõitsid sõrmusse vidäjäd?
Peiukene, noorekene!
Eks mä eelä ütlend sulle,
Tuna miele tuletanud:
Sull põle kohta kolletulle,
Egä azet armetulle.
Neiukene, noorekene!
Mull on rehi Riia tiele,
Tare Tarvasti mäele,
Rehe teenud Riia saksad,
Tare Tarvasti izändäd,
Koja teind Kuramaa saksad.
Mis sull, mis sull, neitsikene?
Äräp so izägi surnud,
Äräp so emägi surnud.
Kes sull huolta hoolitsemas?
Mina mõistsin, kohe kostsin:
Izä mull mullu mulda läenud,
Mullu mulda‚ ammu hauda!
Vendä kaksi kandvad huolta,
Kust saab tuba tüterille,
Kust saab kammerta kaole,
Nellä nurka neidisselle.
Vennäkene, noorekene!
Osta omale hobone,
Osta kirju saanikene,
Mulle kingi kirstukene,
Anna annivakakene!
Sain ma, sain ma neitsikene,
Sain ma sinna saanudesse‚
Jäin ma sinna jäänudesse,
Võtsin küiltä küzidä,
Võtsin naolta nuruda:
Oh mo äiätaadilgene,
Oh mo ämmämemmekene,
Kuhu säen sängikeze,
Kuhu kannan kateliku?
Ei annud izä azeta,
Ei annud emä azeta,
Võtsin nutta nurgassagi.
Et ei saa paja-azeta
Egä kohta kattelille‚
Sest ma nutsin nurgassagi.
Nr. 252. Õnnetu naene. 102.
Oles ma uneski näenud,
Magadeski mõttelenud,
Et mind kurjale koziti,
Vihazelle viinad juodi,
Pahazel mind pantanessa,
Hõelalle hüütänessa:
Ma oles kotist kuue teenud,
Hõeluzest pannud hõlmad,
Kurjuzest käissed kudunud!
Nüüd ma ütlen ümmer jälle,
Pöörän sõnad teezepidi:
Kes sind kässis, kaaza, tulla?
Eks võind võtta härrä tütärt,
Kozida kuninga tütärt?
Nr. 253. Sulaze naene. 103.
Kuule, kus laalab neitsikene!
Virul laalab vitsa peäle,
Kuuzikus kõrenda peäle,
Harjus haava oksa peäle,
Laanes laia lehe peäle,
Turus toome õie peäle!
Härrä ärgäs vuode'esta‚
Roua rooni patjadesta,
Tuapoizid tuuledesta,
Saksapoizid saanidesta:
Kuule kus laalab neitsikene!
Temäst saab saksa naene,
Kasvab kaubame emändä,
Linnapoeste linnukene.
Turupoeste tuikene,
Vallapoeste vaemukene!
Mina mõistsin, vasta kostsin:
Oh sa ärtu härräkene,
Kuldakrooni prouakene!
Minust saab sarapuu naene,
Kasvab kueva kuuze naene,
Halli haaviku emändä,
Linalepä neitsikene.
Sie põle minugi süüdi,
Et ma orjale ozazin,
Kazupojale kazuzin,
Palgapoizil paizunezin.
Sie on minu memme süüdi,
Valla vana naeste süüdi!
Kui ma ollin tillukene,
Viidi sauna vihtlemaie:
Vihtus sellele vihale,
Miska ori enne vihtus,
Pessis sellele viele,
Miska ori enne pessis.
Oles toond vie kajosta,
Teenud viha kaze otsast!
Viis viel mäele mähkimätä,
Panni orja vuode'esse‚
Kazupoizi kaindelasse,
Palgapoizi patjadesse,
Sulaze suvilinasse.
Sest ma orjale ozazin,
Kazupoizile kazuzin,
Palgapoizil paizunezin,
Sulazel suureks sirguzin.
Nr. 254. Vaene vabatmehe naene. 104.
Külämehed taadikezed,
Külänaezed memmekezed,
Küläpoizid pooled vennäd,
Külätüdrekud õetsed!
Ärge te naerge minuda,
Et mull põlle pakelene,
Tanu taku lõngulene,
Särgike selläs sinine,
Sukad jakatud jalassa,
Kindad käperdud käessä,
Undruk üksi lõngulene.
Ma vaene vabadme naene,
Sandikene saana naene.
Kellele hädä kõnelen?
Kivile kiriku tiele:
Kivi on kõrki, ei kõnele,
Paas on paksu, ei pajata.
Kandudelle karja tiele:
Kandu on kurti, ei kõnele,
Ronti on tumma, ei räägigi.
Paluzin paja azeta,
Tahtsin taari tõrre maada.
Oh Jumal, Jumalukene!
Pada mull vällä paezatie,
Ennäst peäle heedetie.
Kezä peäl nüüd keedän leeme,
Aia ääres taari hauutan.
Nr. 255. Andsid ära ainu lapse. 105.
Emäkene, memmekene!
Muud müüzid mürkizida,
Kauplid kulla karpizida,
Sina müüzid tütterida,
Antsid ärä ainu lapse,
Antsid halvale rahale,
Vana vaskiveerändille.
Eks võind müüä mürkizida,
Kaubelda kalevipaaki
Ennem kui müüzid tütterida,
Antsid ärä ainu lapse.
Nr. 256. Joodik mees. 106.
Neitsikezed, noorekezed!
Jumal hoitko sedä neidu,
Sedä kabu kasvamasta,
Kes saab joodiku mehele,
Kaazaks laia lakardille,
Kõrtsitie tallajalle,
Viha viina võttijalle.
Neitsikezed, noorekezed!
Kui ollin izä kodussa,
Kui ollin emä majassa,
Kasvin emä kammerissa,
Izä põlvede iessä‚
Emä põlvede iessä,
Ollin kui uba iluza,
Käizin kui käbi kenästi,
Uaõizi uhke'esti‚
Hernevarsi valge'esti,
Taputilka tillukene.
Kui käizin kirikutiedä:
Kummardazid külä poizid,
Varitsezid valla poizid,
Õezazid uhked izändäd!
Kui nopsin nurmelta lilli:
Rõhus rukki rõõmul kõrta,
Ajas kikki odra-okas,
Kahizeski kaerahagu.
Kui läksin luogu liigutama:
Lõod siis lustil lõõritazid,
Künnilinnud lõksutazid,
Käod kuldased kukkuzid.
Neitsikezed, noorekezed!
Kes mull kaazas kannetie,
Kellel ozas annetie?
Noorele ja nukra'alle,
Tuorelle ja totra'alle,
Joodikulle lakardille.
Neitsikezed, noorekezed!
Enne ollin ehtes, kui sie õizi,
Käizin kui koedotäheke.
Sain ma noore mehe kohta,
Sain ma kaazas karedalle,
Nukra'alle, totra'alle,
Joodikulle lakardille:
Nael mull olli narma'ida,
Teene nael olli nartsuzidu,
Kolmas olli kotipaikazida.
Nr. 257. Vilets joodik. 107.
A.
Õde‚ õde, eks mä ütlend‚
Käli, käli, kas ma ei käsknud:
Ärä mine meeletulle,
Ärä jooze joodikulle!
Joodikul põle rahada,
Kõrtsis käijäl kopikida.
Üö temä juob kõrtsissagi,
Lakub kõrtsi laua peäle,
Kaksi kannuda iessä,
Kaksi kättä kannu peäle,
Viizi sõrme vitsa peäle
Kodost kutsujad järele:
Tule kodo, kõrtsi juodik!
Kodo naene kuolemassa,
Kaaza hinge heitemässä.
Las ta koolda, kui ta kuoleb!
Võtan uue, saan parema.
Naene on naezesta parema,
Teene on teezest tervemä,
Selg on selläst sirgemä.
Minu naene Narva kirja,
Tanu peäs kiriku kirja.
B.
Kõrtsis jõin ma kõik sie päevä,
Kõrtsis kõege sie nädäli,
Kõrtsi jõin ma kõrvikeze,
Alevisse hallikeze,
Turki jõin tulipunaze,
Linalaka linnatiele;
Kodost kutsujad järele:
Tule kodo, kõrtsi joodik,
Lao kodo, kõrtsi lakard!
Naene kodo kuolemassa.
Edse kuolgu, kui ta kuoleb!
Võtan uue ja parema.
Ikkip juon ma kõrtsissagi,
Lakun kõrtsi laua peäle.
Nr. 258. Mies mull andis meelevalla. 108.
Mies mull andis meelevalla,
Kässis käiä kõrtsissagi.
Ei ma juo mehe rahada,
Ma juon oma rahada,
Mis on muiste mu'du saadud,
Koerostükil kokko pantud.
Nr. 259. Harju Hants ja tema naene. 109.
A.
Hants olli Harjumies madala,
Tinatupe mies tugeva,
Vaskiväetsä mies vägevä.
Läks ta Võnnu, võttis naeze,
Läks ta Riiga, jõi õluta.
Naene taht ää taanda,
Tahtis kihlad kätte anda,
Sõrmused sülle vizata,
Pandid panna laua peäle.
Hants aga neidu noonotama:
No no, no no neiukene!
Las ma annan härrä täädä,
Kuulutan kubija täädä,
Härrä vitsad äkilized,
Roua vitsad roozalized,
Kutsaril kibedäd vitsad.
Neidu Hantsu oodotama:
Oot, oot Hantsu, no no Hantsu!
Eks võind võtta härrä tütärt,
Kuulata kubija tütärt,
Kellel enäm ehte'ida‚
Kellel pa'l'lu paaterida.
Mis mull, mis mull vaezel lapsel?
Kazeoks mull kaelassagi,
Lepäleht mull rinnassagi,
Pajokuori põllessagi.
Lepäleht mull leegib rinnad,
Kazeoks mull kakub karvad,
Pajokuor mull pargib põlved,
Vahtratüvi torgib varvad.
B.
Läksin linna Liizi järgi,
Alevisse Anne järgi,
Läksin Riiga Rõõda perrä.
Võtsid lüüä loogad lunda,
Loogad lunda, turjad tulda,
Ohjad võtt udu sadada,
Rangid rahet raputada.
Siis seäl nutsid telle nukid‚
Nutsid telle nuki pulgad,
Kägu kukkus looga peäle,
Teene teeze aeza peäle.
Eks mo must võind murda mändi,
Kimmel võind kivä vedädä,
Paat võind paazi ringutada
Ennem kui vana vedazin!
Kivized kiriku välläd,
Paezed papi tanavid:
Seäl ma riksin ruuna rinnad,
Kakestazin ratsu kaela.
Rõõt siis hakas haugutama:
Oot, oot, Hantsu, noo, noo, Hantsu!
Kui ma annan härrä täädä‚
Kuulutan kuninga täädä,
Härrä vitsad äkilezed,
Kuningal on kurjad vitsad.
Eks võind võtta härrä tütärt,
Kozida kuninga tütärt,
Kellel enäm ehte'ida,
Pal'l'u enäm paaterida.
Mis on minul vaezel lapsel?
Lepälehte rinnassagi,
Kaze-oksa kaelassagi,
Pajo kuor mull põllessagi.
Lepälehte leegib rinnad,
Kazeoks mull kakub kaela,
Pajo-oks mull pargib põlved.
Nr. 260. Hullu Hantsu lugu. 110.
Võeras ütles: Võta naene!
Oma ütles: Ole ilma!
Kui saad kurja: Kuhu paned?
Põle ju põllus põlatagi,
Maas ju põle maha jättä,
Hobozes põle vahetada,
Härjäs põle ärä anda,
Põle lehmäs linna viiä,
Kitses ärä kaubeleda.
Hants ei kuulnud velle käsku,
Suutnud ei sõdse sõnada,
Ikki kõndis kosja tiedä,
Rühkis neiu radazida
Kui ta kuulas: Kulda neidu!
Sai ta kätte: Kulda neidu!
Läks ta sauna küttelemä:
Enezelle tegi hellä saana,
Helläle tulize saana;
Enezelle hellä viha,
Helläle urvaze viha.
Siis läks sauna vihtelemä.
Viis ta hellä heenämälle:
Enezel olli hellä vikat,
Helläle kareda vikati.
Küll olli vile vikatille,
Kahme heenäkaarelegi,
Ei saand lahti raipest naezest,
Peäzenud pahategijäst.
Tulli vali talvekene,
Tulli külmä karekuube:
Ajas hellä eläjid süötmä,
Lõdva luome tallitama.
Seäl siis käed külmetäzid,
Sõrme otsad sõitelezid,
Varva otsad valutazid.
Tulli tuppa nuttessagi,
Kaibeledes kaaza ette.
Hants aas hellä ahju peäle,
Panni parre ääre peäle,
Kõrge kummi veere peäle.
Seält tõi kuri kolde'esse‚
Põletas jalad tall mõlemad,
Kõrvetas käed tall mõlemad.
Siiski ei surnud sõgedane,
Et ei saand lahti raipest naezest,
Peäzenud pahategijäst.
Tulli suvi, suuri suoja,
Hõbepärgä päeväkene:
Ajas ta hellä marjule,
Izi läks hulluke järele.
Küll olli nobe noppimaie,
Kaval kaldal küüritämä,
Laukasse lutsu luopimaie‚
Mülkässe mu'du mängimä.
Siiski ei saand lahti raipest naezest,
Peäzenud pahategijäst.
Hants olli hullu, võttis viha,
Vizas ta sipelgä pessä:
Sipelgäd sõid silmäd peästä.
Heitis meziläste ette:
Meziläzed võtsid meele peästä.
Viis ta vaabsika pessä:
Vaabsikad sõid vaemu peästä;
Jäi ta maha muru peäle,
Vingerdädes võsa alla:
Putukad sõid puna palgest,
Sääzed liha luie peältä,
Eriläzed heitsid hinge.
Siis sai lahti raipest naezest,
Peäzis ta pahategijäst.
Läks ta uuta otsimaie,
Paremada püüdemaie.
Uinus aga unemäele,
Viibis seäl vilet ajama,
Pajopillida puhkuma,
Kui neid neidissid jaeti.
Muile anti mukid neiud,
Kõikidelle kekid neiud:
Hants sai musta ja rumala,
Tõrvakanna ja tõbize,
Haavakanna ja haleda.
Muud läksid mukiga sõitemaie,
Kõik läksid kekigä kirikü:
Hants aga oma hal'l'astama,
Porist puhtas peskemaie,
Läks ta külä kajole,
Külä alla hallikalle,
Naista valges nühkimaie;
Õlenuustik nurga peäle,
Seebitükk rakke seenä peäle,
Valge rätik vinna otsa.
Leidis vie, virutaski,
Leidis lombi, loputaski,
Leidis kajo, kastis sisse.
Pessis viiele viele,
Kuuendalle kurikalle,
Seebitükil seitsme'elle,
Ikki jäi mustas ja rumalas,
Sõgesikus ja sõgedas.
Viis ta sauna vihtelemä,
Vihtus viiele viele,
Kurikalle kuuendalle,
Seebitükil seitsme'elle,
Ikki jäi mustas ja rumalas‚
Sõgesikus ja sõgedas.
Nr.26l. Ma sain musta ja rumala. 111.
A.
Uinuzin unemäele,
Viibizin vilet ajama,
Pajopillida puhuma,
Kui neid neidissid jaeti.
Muud said mukid, kõik said kekid,
Ma sain musta ja rumala,
Tarvasjala ja tõbize,
Varvasjala ja vigaze.
Läksin nutte'es koduje,
Alandades alla õue.
Kes mo vasta või tuleksi?
Tulli vasta memmekene.
Mis sa nutad, poega nuori?
Mis mina nutan, memmekene?
Uinuzin unemäele,
Viibizin vilet ajama,
Pajopillida puhuma,
Seni kui neidissid jaeti.
Muud said mukid, kõik said kekid,
Ma sain musta ja rumala,
Tarvasjala ja tõbize,
Varvasjala ja vigaze.
Emä hullu õpetama:
Mine mustaga merele,
Aja alla hallikalle,
Peze viiele viele,
Seitsme'elle seebilegi,
Siis on mukki nii kui mundel,
Siis on kekki nii kui kõigil!
B.
Uinuzin mina magama,
Viibizin vilet ajama,
Pajopilli puhkumaie,
Senni kui neidissid jaeti.
Muile anti mukid neiud,
Kenäd kaelad, kekid neiud,
Mull jäi musta ja rumala!
Kütsin tua turdapuile,
Saana saare halgudelle,
Pessin viiele viele.
Kus ma pal'l'alt ta paneksin?
Pannin suure koti sisse,
Aazin ahju otsa peäle.
Seält ta kärväs kolde'esse‚
Põletas põlved mõlemad,
Hauutas ihu inetu,
Kõik ta nahk olli narmengille,
Ihupeälne hilbakille.
Sai ta terves saanudesse,
Jälle terves jäänudesse,
Siis sai mustast mukikene.
C.
Tänä lähen Tääne linna,
Hommen läen unekiriku
Neidissida vaatamaie:
Mihuke minu nimele,
Pärgäpeä minu perältä?
Sie on neidu mo nimele,
Pärgäpeä minu pärältä,
Kelle rukka roozilene,
Undruk üksilõngulene,
Kellel jalas vikelsukad,
Vikelsukad, kipelkingäd!
Uinuzin mina magama,
Kui neid neidissid jaeti.
Tuodi vällä tungelpäidä,
Pilluti sitasabazid,
Sain ma musta ja rumala.
Pessin viiele viele,
Kuuendalle kurikalle,
Seitsme'elle seebilegi,
Ei saand siiski silmälezes.
Pannin ahju otsa peäle,
Seält viis kuri kolde'esse,
Põletas põlved mõlemad,
Käed käbäräd järele,
Siis sain lahti raipest naezest.