vimisest, kes nägid Soomes Nõukogude maa vastu sihitud müürilõhkujat.
Punakaart võideti.
Algas arvete õiendamine. Metsik keskaegne arvete õiendamine. Julm terror, millist ei ole kuuldud Pariisi kommuuni kägistajast Thiers'ist saadik.
Elajas inimese kujul – säärane oli hirmus timukas Mannerheim, kelle nime igavesti neavad kümned tuhanded tema poolt piinatud inimesed, tuhanded õnnetud vaeslapsed. See hirmus lihunik kindrali mundris ujutas kogu väikese Soome üle töölisvere merega, vaesalaste pisarate ookeaniga.
Üle saja tuhande inimese heideti piinakambreisse.
Nelikümmend tuhat töölist, kes olid süüdi vaid selles, et nad tahtsid elada ja töötada vabalt ja sõltumatult, poodi üles ja lasti maha.
Kümned tuhanded inimesed surid vanglais piinamiste tõttu, nälga ja tüüfusesse.
Vahetpidamata pidas istungeid 145 valgekaartlikku „tribunaali". Nelja kuu jooksul „vaatasid“ nad ühes summas läbi 75000 „asja".
Neis asjus vastutusele võetud töölised said ühtekokku kolmsada tuhat aastat vanglakaristust!
Viiburis korraldasid kaitseliitlased metsiku pogrommi. Valge terrori ohvrite hulgas oli palju vene koolipoisse, kelle kehaliikmeid oli metsikult vigastatud Mannerheimi sulaste poolt.
Hirmukisa kandus Soomest üle terve maailma. Seda, mis seal sündis, oli võimatu varjata. Isegi inglise leht „Times“ oli siis sunnitud tunnistama, et „säärane julmus kutsus esile kahtluse, kas Soomet saab üldse lääne kultuuri maade hulka arvata"?
