Soomes algas revolutsioon.
„Proletaarse ülestõusu leegid on löönud lõkkele Soomes,“ nende sõnadega võttis Lenin vastu teate revolutsioonilise töölisvalitsuse loomisest Helsingis.
Kodanliku valitsuse peal Svinhufvudil õnnestus põgeneda Eestisse ja sealt pääseda Saksamaale abi järele.
7. märtsil 1918 kirjutas Svinhufvud alla lepingule Wilhelmiga.
Sakslased võtsid Soome oma protektoriaadi alla ja lubasid anda soome kontrrevolutsioonile sõjalist abi.
Nõnda müüsid kodanlikud kaabakad soome rahva sakslastele orjaks.
Märtsi esimestel päevadel 1918 alustasid sakslased interventsioon, tehes dessanti Ahvenamaa saartel.
Üks kuu hiljem tulid nad maale Hango sadamas, reostades oma mustade käppadega ajaloolise koha, kus vene meremehed olid Peetri komando all võidelnud rootslastega Kodumaa au eest.
Sakslased varustasid kaitseliitlased relvadega. Sakslased formeerisid abiks mannerheimlastele jäägrite väeosasid. Sakslased aitasid kaasa vabatahtlike salkade koostamisele Rootsis. Saksa jõugud ühelt poolt ja Mannerheimi bandid teiselt poolt tule ja mõõgaga kägistasid revolutsioonilist Soomet, hävitades soome rahvast.
Jalatäis jalatäie järel kaitses Soome töölisklass oma maad välismaiste vallutajate ja svinhufvudlike lurjuste vastu.
Punakaart kaitses sangarlikult iga maja, iga tänavat. Kuid kaitseliitlasi abistas rahvusvaheline kodanlus, kõik, kes unistasid noore Nõukogude vabariigi hä-
