Mine sisu juurde

Lehekülg:Tõde ja õigus III Tammsaare 1931.djvu/400

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

isegi midagi või nad arvasid targemaks vaikida, sest kogu seisukord kõigi oma kuuldustega tüüris sinnapoole, et pidi olema kõiges ettevaatlik. Kus aga paar, kolm tuttavat ninapidi koos oli, seal sosistati raudtee lõhkumisest, sildade õhkulaskmisest, rongiõnnetusist, ratsanikest ja nende võitlusist rüüstajate ja põletajatega. Aga keegi polnud oma silmaga midagi näinud ega oma kõrvaga kuulnud, vaid kõik rääkisid seda edasi, mida keegi teine jutustanud, kellele kõnelnud keegi kolmas või neljas. Kinnitati, et on olnud surnuid ja haavatuid, aga kumb pool võitjaks on jäänud, selles läksid kuuldused lahku: ühed kuulutasid võitu revolutsionääridele, teised aga ratsanikele. Üks näis olevat ometi kindel: on alanud suur mäng, suurem kui kunagi varem kogu aasta jooksul.

Saabus lõpuks hommik, aga rong jäi tulemata. Indrek sai viimaks nelja silma all kätte ühe roopaseadja, kellega tal varemalt paar korda kokkupuutumist olnud, ja sellelt kuulis ta, et olevat tõepoolest olnud mingisugune raudteeõnnetus, nii et enne õhtut ei ole sellepärast mingit rongi loota. Üldse olla küsitav, kas sõidurongiga niipea edasi pääseb, iseasi kui tahaks logistada mõnes tühjas kaubarongivagunis. Nõnda polnud siis parata, Indrek pidi jääma ootama. Aga kus olla see aeg? Roopaseadja oma korterisse ei tohtinud võõraid võtta, sest see olla sõjaseadusest saadik kõvasti keelatud, aga ta tutvustas Indreku kellegi vagunilaadijaga ning see viis ta enda juurde. Seal Indrek magas õndsa und peaaegu kogu lühikese päeva. Kuid sellega polnud ta ootamisel lõpp, sest alles järgmisel päeval pärast lõunat ta sai minema ja jõudis õhtul kella kaheksa, üheksa paiku linna.

Esimeseks ta tõttas kohe oma korterisse, aga koputuse peale ei avanud keegi. Selle vastu paotati vastasuks ja Passelmanni lesk pistis oma pea uudishimulikult välja. Nähes Indrekut, ta ilmus üleni nähtavale ja ütles, et Lohkusid ei olevat kodu, nemad läinud tütart sadamasse laevale saatma, sest see sõidab Ameerikasse. Seda kuulnud, Indrek tõttas neile järele, lootes jõuda veel õigeks ajaks pärale enne laeva väljasõitu. Aga tal

400