et lähed rikkaks? Mis on vaestel sellest, et mina olen rikas? Aga pange tähele: taevane rikkus, s. t. hingeõnnistus on egoistlikum varandus kui maapealne rikkus. Jumala eest, uskuge või ei! Sest öelge nüüd ise: kas võib oma hingeõnnistust kellegiga jagada, nii et sa võtad temast tüki ja annad teisele? Ei ju saa! Aga kuis on lugu maapealse varandusega? Saate isegi aru, et teda võib jaotada: igaühele tükk kätte, mine, söö või joo ja ole rõõmus. Maapealist varandust võib isegi varastada, röövida või lihtsalt üle lüüa ning see on tema suur pluss taevaste varanduste ees, sest nõnda on alati sada võimalust iseendale mõtlevat egoismi ümber vahetada teistele mõtlevale egoismile. Mõistate? Peaasi — surm muudab maapealiste rikkuste virnas egoismi sihi alati. Ja pikuke on ühe inimese elu! Aga kuis tahaksite egoismi sihi muuta taevases varanduses? On see üldse võimalik? Muidugi mitte! Siin ei aita isegi vargus, röövimine ega tapmine, siin ei aita midagi! Tapa kas või kõige õndsam inimene, tema hingeõnnistust sa endale ei saa. Kristus oli õnnis, juudid tapsid ta, aga kuhu see viis nad? Ei kuhugi. Aga kui ei aidanud isegi Kristuse tapmine, mis mõte oleks siis tappa mõnda lihtsurelikku oma hingeõnnistuse pärast. Sellepärast, armas noormees, võtke kuulda vanainimese õpetust ja tehke, mis teete, mõelge, mis mõtlete, jätke oma hingeõnnistus rahule, see on kõige pöörasem egoism, sest teda ei saa millegagi millekski muuks muuta. Siis veel: kas loom, ütleme, võib õndsaks saada? Aga puu, mõni lill, rohulajuke, kivi või vesi? Meie arvates ei saa, sest neil pole seda asja, mille kaudu õndsus tuleb. Koer, näiteks, on mõnikord nagu neljajalgne inimene, isegi targem kui mõni kahejalgne, aga ometi ta on niiöelda pool inimest, sest tema ei saa õndsaks. Sellepärast siis see kahejalgne inimene, kes hoolitseb aina hingeõnnistuse eest, ei või oma neljajalgse kaasinimese heaks midagi teha, seni kui ta pole saanud kahejalgseks. Aga mis võib ta siis veel teha mõne puu, lille või kivi heaks, kui isegi koer, kes sööb tema leiba ja magab mõnikord temaga ühel asemel või ühe katuse all, peab saama enne kahejalgseks, kui inimene võib hakata mõt-
Lehekülg:Tõde ja õigus III Tammsaare 1931.djvu/145
Ilme