Mine sisu juurde

Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/68

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
66
Päätük XI. 1208 aasta.

Woldemari kätte Moskwasse2), selle palwe ja nõuuandega, et ta sõawäe kokku kutsuks, ajawiitmatta tuleks ja Riia ära wõtaks, kuhu wähä mehi järele olla jäänud, kõige paremad temast ära olla tapetut ja teised piiskopiga jälle ära läinud; nõnda laskis ta ütelda. Kui see seda kuulis, on ta wäga kergeusklikult kõik omad sõbrad ja kuningriigi mehed sõtta kutsunud.

Kui piiskop, kes sellewahel Düünamündes wastaliku tuule pärast kinni oli hoitut, omade tapmist kuulis ja oma koguduse äraandmist tääda sai, kutsus ta ristisõitjad kõik kokku, andis koguduse kahju silmaweega neile tääda ja nõudis, et nemad kiriku warjajaiks ja wapraiks awitajaiks pidiwad saama, maenitses ja kinnitas neid, risti tähte uueste wõtta, oma enne tähelepanematta pattude täieliseks andekssaamiseks, ja lubas neile nende pikema ristisõidu aja ja suurema töö eest ka suuremat pattude andeksandmist ja igawest elu. Kui nemad seda kuulsiwad, astusiwad kolmsada kõige paremat meest wälja, wõtsiwad risti jälle wastu, läksiwad Riiga jälle tagasi, ja ei kartnud mitte, endid kui müür Jumala koja ette säädes. Pääle seda palkas piiskop weel palju mehi raha eest ja saatis neid Riiga tagasi. Pääle seda tuliwad kõik Sakslased, kes Liiwi maal laiali oliwad, teiste Liiwlaste vanematega kiriku kaitsmiseks Riiga kokku.

Kui nüüd Wenelased Sakslaste ja Liiwlaste Riiga kogumisest kuulsiwad, kartsiwad nad isieneste ja oma kantsi eest, sest et nad kurja oliwad teinud ja mitte ei julgenud omas kantsis Riiglaste tulekut ära oodata, siis wõtsiwad nad omad varandused kokku, jagasiwad Sakslaste hobused ja sõariistad eneste wahel ära, süütasiwad Kokenhuusi kantsi põlema ja põgenesiwad igaüks oma teed. Lätlased ja Seloonid, kes sääl elasiwad3), põgenesiwad pimedate metsadesse. Sagest nimetatut kuningas aga, et ta kurja teinud, on sellepärast Wenemaale ära läinud, ja ei ole iial enam tagasi tulnud4).


2) See oli wistist Polotzki kuningas Wladimir, kelle al Wiatschko oli, kuida ka Polotzki würsti 20, 3 ja 25, 2 suureks kuningaks nimetatakse, ehk kül Ladina keeles „Moschowiam“ on kirjutatut. Dr. Hansen arwab Chyträuse järele, et se koguni Pihkwa suurwürst olnud.3) kui Wenelaste alamad; ühenda 12, 1. 29, 5; 14, 5. 25, 5.4) Hiljemalt leiame meie teda ommeti Tartus jälle, 27, 5 — 28, 6.