Mine sisu juurde

Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/60

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
58
Päätük XI. 1207 aasta.

ta õigel wiisil wastu, sest ta ei wõinud mitte anda, mis tema oma ei olnud. Et nemad siiski oma palumisega järele ei jätnud, kas olgu õigel ajal ehk mitte õigel ajal, siis on see wiimaks Rooma paawsti kõrwu wiidut. Niisamma suguse otsusega on tema need wõitmatta maad Jumala hooleks annud ja wõidetut maist kolmandama jao neile kinnitanud, kus juures Liiwi maa piiskopile weel nende jagude seest neljas osa kümnest pidi saama sõnakuulmise tunnistuseks4). Piiskopi palumise pääle jagasiwad nüüd rüütli wennad Liiwi maa kolme jaosse ja lubasiwad temale kui isale ja wanemalle esimese walitsemise õiguse. Selle järele wõttis piiskop kõige esiti Kaupo jao Toreida5) omale; rüütli wennad walitsesiwad teiseltpoolt Koiwa jõge Sakala maa oma jaoks, ja jätsiwad Metsepoole, kui kolmandama jao weel piiskopile6). Nende maajagude wõi mõisate eest, mis neile juba enne pruukida oliwad antut7), on nemad8) hiljemalt täie tasumise teisest küljest saanud9).

Selle Liiwi maa jagamise järele saatis piiskop preestrid oma jagude sisse ja jättis rüütli wendade hooleks, eneste jagude eest hoolt kanda.


Ülekohtune kohtumõistja.

§ 4. Sellelsammal aastal sai ka Godfrid1), üks ristisõitja rüütel, Toreidasse läkitatut ilmalikku kohtu ammetit pidama. Kui tema nüüd sääl kihelkondades ümber käis ja tüli ja riiu asju inimeste wahel õiendas, kogus tema hulga raha ja kingitusi kokku, kellest tema aga ühe weikese osa piiskopile tõi, aga enama jao eneselle pidas. See pahandas mõnda teisi ristisõitjaid; nad murdsiwad tema kasti lahti, kust seest nad üheksateistkümme marka warastatut hõbedat leidsiwad, palju muud weel arwamatta, mis tema juba ära oli raisanud. Ja et ta ülekohut teinud, õigust kõweraks põõrnud, waesid maha surunud, ülekohtusi vabandanud


4) Paawsti kinnitus on alles 1210 sündinud.5) Nimelt Toreida kantsi koha põhja pool Koiwa jõge; lõuna pool oli Dabreli kants Sateseele.6) Lätlased ja Iidumealased jäiwad piiskopi alla, Wendid aga rüütlite ordu alla.7) Nimelt teistele, kes mitte mõegawennad ei olnud; waata 16, 7. Düüna äärne maa ja Iidumea ei olnud mitte jaotuse sees; wist oli see juba enne omanikkudelle ära antut.8) mõega rüütlid, kelle jao seest teised enne juba osa oliwad saanud; wõi aeti need endised säält wälja ja anti neile teisest kohast?9) See ei sündinud mitte ruttu ega ilma tülita, kuida mõned Urk. seda tunnistawad.

§ 4. 1) 10, 15 piiskopi jaoskonnas Toreidas. —