wälja sõtta läinud. Ja kui nemad mööda Düüna jõge alla läksiwad, ja linnast mööda rändasiwad, pööris nende seast üks rikas ja wägew mees, Sülgate2) nimi, oma teendritega linna poole, kellele teiste linna meeste seas, kes rahuga temale wälja wastu läksiwad, üks neist kodanikkudest, nimega Martin Frise, mõdu juua andis3). Kui ta selle ära oli joonud, läks ta eesminewa wäele järele ja ütles nõnda oma seltslastele: „Kas teie ei näinud mitte Sakslaste käsi meile mõdu andes wärisema? Meie tulekut oliwad nemad rahwa juttude läbi kuulnud ja sellesamma hirmu pärast ei ole nende wärisemine weel lõpnud; praegu tahame selle linna häwitust weel edasi jätta. Aga kui meie need kohad, kuhu meie lähäme, ära oleme wõitnud, siis tahame need inimesed wangi wõtta ja maha lüüa, ja nende küla ära häwitada.4) Sest waewalt saab selle linna põrmust niipalju, et meie rahwas igaüks ühe peotäie säält saaksiwad.5)
§ 2. Selle järel wähä päiwi kuuleb üks mees, Westhard nimi, kes Semgallia rahwa ülem oli, Littawite sõtta minekut, tuleb rutuga Riiga ja maenitseb Sakslasi, miks nemad waenlasi oma rajadest rahuga läbi lasknud minna! Nemad wõida jo, kui nad neid kohte tundma õppinud, edespidi linna kõige elanikkudega ära hukata. — Et nemad1) aga enne piiskopi tagasi tulekut oma weikse hulga pärast mitte sõdida ei tahtnud, siis kihutas seesamma Westhard, kes üks sõahimmuline mees oli, ka nende meelt sõa pääle ülesse ja tõotas neile õiete palju Semgallisi appi tuua, palus aga eneselle wähämalt mõnda õppinud sõameest ligi anda, kes mõistaksiwad sõawäge juhatada ja tapluselle sisse sääda. Kui Sakslased tema kindelt meelt kuulsiwad, ütlesiwad, et nemad tema palumist wastu wõtawad, üksnes siis aga, kui tema igast Semgallia kantsist neile ühe pandi annab, keda nemad isi endille wälja walitsewad. Selle wastusega wäga rahul2), läks ta omade juure rõõmuga tagasi. Ja ta wõttis omale nimetatut3) pandid enese juure ja kogus kaunis suure wäe kokku. Kui ta wäe sinna oli wiinud, andis ta pandid Sakslaste kätte, ja kui nad sellel kombel
2) Natuke teist wiisi nimetatakse teda § 4. ja 25, 2. — 3) ad bibendum potum mellitum praebet = jooki juua meesi pakkus. — 4) Lin oli weel küla sarnane ja linna müürid ei olnud ammugi weel kõrged küllalt. — 5) See pagana mees räägib nagu Siiria Penadad 1 Kun. 20, 10. Ühenda ka 13, 4.
§ 2. 1) Riiglased. — 2) plurimum exhilaratus = üle wäga rõõmustatut. — 3) mis temale juba enne nimetatut? Tundsiwad Riiglased Semgallisi nii selgeste? Wõi oli neid üks hulk, kelle hulgast neid walitseti? —
