küllalt truudust oliwad näidanud, siis on nad nende käest niihästi abi kui ka sõbruse saanud.
See piiskopi pere4) läks Kristuse rüütli wendadega,5) rüütli Konrad von Ükskülaga ja wähäde teistega, keda ära wõis minna lasta — wälja wäe juure ja ootasiwad ühe kõrge koha juures Semgallidega Littawite tagasi tulekut.
§ 3. Selle wahel saadeti kõlbawad saadikud Toreidasse, kes hoolega waenlaste teed pidiwad järele uurima ja tääda andma. Eesnimetatut Semgallide ülem kogus ka Riigas üksikutest majadest toiduse moona, mis ta kaugelt tulnud wäele kätte saatis.
Littawid tuliwad aga lõpmata paljude wangidega, ja arwamatta hulga elajate ja hobuste saagiga tagasi. Kui nad Liiwlaste maa sisse oliwad jõudnud, läksiwad nad aegapidi külast külasse, kunni nad Kaupo1) kantsi juure pöörasiwad ja Liiwlaste rahu pääle usaldades, ööd nende juures puhkasiwad. Sakslaste ja Semgallide saadikud oliwad aga nende tagasituleku tee selgeste wälja kuulanud ja kuulutasiwad seda oma wäele, ja teisel päewal tuliwad teised saadikud endistelle järele ja tunnistasiwad, et Littawid kohe teed2) Roodenpoisi3) ja Üksküla kaudu omale maale tagasi tahtwat minna. Kui seda täädust kuuldi, sai kõik see malewa4) rõõmsaks ja igaüks ehitas ennast üheteise wõidu taplusele walmis. Siis tuliwad Littawid kõige oma saagi ja wangidega, kelle aru enam kui tuhat oli, ja lahutasiwad oma wäe kahte jakku, säädsiwad wangid keskelle ja käisiwad wäga sügawa lume pärast ainult ühe tee pääl üksteise järel.5) Aga warsi, kui esimesed neist inimeste jala jälgi eneste ees leidsiwad, kartsiwad nemad waritsejaid ja jäiwad seisma, kunni wiimsed wangidega esimeste juure tuliwad ja kogusiwad endid kiilu wiisi ühte kokku. Kui Semgallid nende hulka nägiwad, ei tahtnud palju neist enam hirmu pärast sõdida, waid ennemine julget pao paika otsida. Seda märkasiwad aga mõned Sakslased, läksiwad rüütli Konradi juure ja palusiwad teda wäga, et nemad isi esiti Kristuse waenlastega wõiksiwad sõdima minna ja ütlesiwad, et
4) Alberti sõdija pere = familia; ka üks grahw oli 23, 7 ja 9 nende seas; muidu nimetatakse neid rüütlid ja sulased. — 5) 6, 6. —
§ 3. 1) Toreida kohta? waata 15, 3. — 2) ei mitte enam Riiast mööda. — 3) Jäägeli järw ja üks küla sääl juures nimetatakse Urk. 53 nõnda. Roodenpoisi mõis ja kirik on kaunis Toreida ja Üksküla wahe pääl. — 4) Wälja kutsutut wäehulk, 19, 9. 20, 2. 23, 7; üks wana Eesti keele sõna, mis kunni 16 aastasajani siin pruugitaw on olnud ja sõawäe käiku wõi minekut tähendab. — 5) enamiste oliwad nad ratsa hobustega, § 1; nende ülem nende järel saani pääl. —
