Mine sisu juurde

Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/264

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
77
Päätük XXX. 1227 aasta.

järeletulejatele3) kahju ja kurja wõitsiwad teha. Ja piiskop tahtis teiste wanematega neid tingimisi wastu wõtta ja rahu anda, aga neid keelas teiste pettus ja kurjus seda tegemast, sest et ükski tarkus ega nõuu Jumala wastu ei awita4); ja et nemad omast kurjaist harjumistest mitte ei tahtnud lahkuda ja Kristlaste were järele weelgi janutasiwad, ja teisi häbemata töösid ja kurja teha himustasiwad, siis ei ole nemad oma wäga tigeda meele juures püha ristmise kingituse wäärt mitte olnud, waid on sellepärast, et nemad oma lootust oma kantsi kindluse pääle paniwad ja rahu mitte waetu wõtta ei tahtnud, ja kõiksugu teotuse sõnu rääkisiwad, ennemine surma teeninud, kui ristmist. Ja et nemad rahu mitte ei ole tahtnud, on rahu neist ärapõgenenud ja kättemaksmine üksi kätte tulnud.

Kõige esite lähäwad Sakslased walli kallale ja loodawad kantsi sisse ronida, saawad aga teistest tagasi tungitut ja kiwide ja odade wiskamise läbi haawatut. Sellepärast peawad nemad niihästi kunstlikult kui ka kõige jõuuga sõdima. Nemad ehitawad masinaid, nemad lasewad paterellidega kiwa teiste paterellidelle kantsi wastu, nemad teewad ühe sea5), kelle all nemad kantsi sisse kaewama hakkawad, kuni nemad walli keskkohta jõuawad. Pärast kui nemad swa säält ära oliwad koristanud, säewad nemad sinna asemelle ühe tugewa puust torni, selle pääle lähäwad tugewad sõariistadega ehitatut mehed ja ammukütid ja saadawad omad nooled, odad ja piigid kindluse sisse Saarlaste pääle. Need wiskawad jälle seest kiwa ja noolesi teiste pääle wälja. Kui kuues pääw kätte oli jõudnud. nimelt esimene päew pärast puhastamise püha7), sest puhastamise päew isi ei pidand mitte tapetute were läbi roojastatut saama, siis läks wara hommikuga sõdimine kibedamaks, sest et nemad ka ühe kõwera rauaga wõi raud haagiga juba sisse tungisiwad ja kindlusest tük tüki järele kõik suuremad palgid, misga kindlus kinnitatut oli, wälja kiskusiwad, nõnda et üks jagu kindlusest juba maani maha tuli. Rõõmus on Kristlaste wägi, nad õiskawad ja hüüawad Jumala poole. Ka teised karjuwad ja on rõõmsad oma Tarapita sees8).


3) sest kõik Kristlaste wägi ei olnud korraga weel kantsi juure jõudnud.4) Saalom. Õp. Sön. 21, 30.5) 28, 5; sea selja sarnatse katuse warju, kelle al nemad kaewasiwad.6) wist kunni poole walli kõrguseni; üh. 27, 6.7) Küünla päewa.8) 24, 5. Gruber ütleb selle nime Tarapilla olewat. Üks wana Saaremaa jut räägib koguni Tarapüttast ja Torapillast, mis taaripütti ja torupilli peawad tähendama, et need omad nimed Taarast wõi Toorast olewat saanud. —