Mine sisu juurde

Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/263

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
76
Päätük XXX. 1226 aasta.

sõasõitu ette ja kutsusiwad kõiki selle jõe juure, mida Emaweeks3) kutsutakse, kokku. Aga kui Fabiani ja Sebastiani pühad mööda oliwad kogusiwad, endid kõik, Sakslased, Riiglased, Liiwlased Lätlastega ja Eestlased kõigist omast maadest kokku, ja käisiwad kõrge auuwäärt härra, Liiwi maa piiskopi järel, kellega ühes oli Semgallia piiskop, rüütlite ordumeister Volkiin oma wendadega ja ristisõitjatega, ja kandsiwad enestega ühes omad toidused ja sõariistad. Ja kui nemad missat oliwad pühitsenud, läksiwad nemad jeä pääle5) Saare maa poole edasi. See oli üks suur ja tugew wägi, kus ligi kakskümmend tuhat meest oliwad, kes omas korralikult säetut seltsides oma lippudega edasi rändasiwad, ja oma hobustega ja saanidega mere jeä pääl sõites nii suurt mürinat tegiwad, nagu mõni suur pikse põrin, niihästi oma sõariistade kõlina6), kui ka saanide põrutamise ja meeste ja hobuste liigutamise ja kära läbi, kes siin ja sääl jeä pääl maha kukkusiwad ja jälle ülesse tõusiwad, sest et jeä lõuna tuule wihmaga sellel ajal üle oli ujutatut ja swlle järele külmetus tulnud, mis läbi jeä libe oli, kui klaas. Ja suure tööga ja waewaga läksiwad nemad üle mere, kuni nemad wiimaks rõõmuga Saare maa randa jõudsiwad.


Muhu Saarlaste tingimised; nende kants piiratakse ümber ja wõetakse tormiga ära.

§ 4. Kui nemad nüüd wiimaks ühelsamal päewal Muhu kantsi1) juure jõudsiwad, wõtsiwad nemad nõuuks, üksnes selle öö sääl puhata, kui nemad kantsi rahwaga esite ühe lahingi pidanud. Need taganesiwad aga hirmu pärast ähwardawa sõdimise ja ammude noolide eest oma kantsi sisimiste tubade sisse ja saatsiwad öösel wale sõnumid piiskopi ja teiste wäe wanemate kätte, ja ütlesiwad, et nemad Kristuse usku ja Kristlaste rahu wastu wõtawad — sest et nemad2) wäele eemalle minnes kui ka


3) Siin on muidugi, kus pärast kohe mere jeä pääle minnakse, Pernu jõest räägitut, mis ka wana kirjade sees Ema jõeks nimetatakse, kellest uus (praegune) Pernu oma kõige wanema nime Embek = Embach = Ema jõgi on saanud. Wana Pernu on üle jõe alewi kohas seisnud.4) rüütlitega.5) Pernu jõest wälja, aga mitte, kuida Salmiku kroonika 1634 j. e. jutustab, üle suure Wäina Wirtsu kohast.6) 1 Makkab. 6, 40 j. e. järele.

§ 4. 1) See talupoege kantsi ase Muhu saarel, keda meie kroonikus Saare maaga ühte arwab, on praegu weel näha.2) Nende sala nõuu saab siin wähä tähendatut. —