Mine sisu juurde

Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/254

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
67
Päät. XXIX. 1225 aasta.

mise mise juures ehk mõne muu tüli juures, mitte ei peaksiwad liia raskusega koormama, et nemad mitte niisuguse loo juures oma pagana usku tagasi pöörama ei saaks sunnitud. Siis tuliwad tema juure ka Daanlaste saadikud Talinnast seie, kes teda rõõmuga wastu wõtsiwad ja temale oma kitsikusi ja sõdasid tääda andsiwad. Niisamma tuliwad ka eestlaste saadikud Lääne maalt, kes Daanlastega alati sõdisiwad10), tema juure, ja pakkusiwad temale oma maid ja maakonde, kuida nemad neid ka Riiglastele alati pakkusiwad, kui tema neid aga Daanlaste ja Saarlaste eest wõtaks kaitsta; ja tema wõttis neid wastu. Ja selle järele pööris tema tagasi Lätlaste maale. Ja lätlased kogusiwad endid kõige selle maa seest, mis Tolowaks kutsutakse, Trikatua tema juure kokku, kellele tema rõõmuga Jumala sõna kuulutas, ja kõik usu saakramendid hoolega ära seletas. Ja kui tema siit edasi Wõnnu poole läks, sai tema rüütli wendadest ja teistest Sakslastest, kes sääl elasiwad, wäga wagalikult wastu wõetut, ja tema leidis sääl Wendisi ja Lätlasi ühe suure hulga. Sellepärast, kui hommik oli saanud, ja Lätlased endid hulgal kokku oliwad kogunud, on tema rõõmuga11) rõõmsat Isanda Jeesuse Kristuse õpetust neile kuulutanud, ja sagedaste Isanda Jeesuse kannatusest kõneldes, kuuljaid wäga suure rõõmuga täitnud, ka nende truudust ja kindlust kiitnud, sest et nemad sundimata ja ilma kõige sõa segadusteta kristlikku usku esiti wastu wõtnud ja pärast seda iialgi12) Liiwlaste ja Eestlaste kombel usu saakramentisi ei ole teotanud, ja on nende alandust ja kannatust kiitnud, kes meie Isanda Jeesuse Kristuse nime Eestlaste ja teiste rahwaste juure rõõmuga kandes, palju oma rahwast, kes kristliku usu pärast maha löödut, märtiiride seltsi, kuida meie usume, siit maailmast ära on saatnud. Ka Wendidelle ei ole tema oma truud maenitsusi andmata jätnud, niisamma ka nende isandatele rüütli wendadelle õiete hoolega kinnitanud, et nemad oma alamatele ikka kerget iket pääle peaksiwad panema ja nendega truuiste ühes elama. Selle järel on tema Seegewoldis niisamma sugusid usu õpetusi jaganud ja kõige tulidusega Liiwlasi maenitsenud, et nemad siitsaadik oma ristmise saakramentisi mitte hooletuse sisse ei jäta, ega pagana elu poole tagasi ei pööra. Ja ikka andis tema tüütli wendadelle, kui ka teistele Sakslastele teiste maakondade sees wäga hoolega seda käsku, et nemad Liiwlasi ja Lätlasi, ja


10) 28, 27.11laete et cum laetitia laetam Läti nimega mängimine.12) Et nemad 14, 8 ja 16, 3 j. e. Sakslastest ära taganesiwad, seda ei panda mitte tähele.