nemad teewad kindluse walli sisse suure augu, kust nemad tulega täidetud kärrud maha lasewad ja torni pääle juhiwad, kuhu pääle nemad weel suured hunnikud puid wiskawad. Ommeti ajawad tugewad sõariistadega ehitatut Kristlased tule laiali ja kustutasiwad ära, lõhuwad kärrud puruks, kaotawad tuleleekide wõimuse ja kaitsewad tugewa käega oma torni. Selle wahel weawad teised wäe mehed puid kokku ja süütawad silla põlema; nendele jooksewad kõik Wenelased hulgal wärawasse wastu.
§ 6. Aga Johannes Apeldern, üks piiskopi wend1) ja auus rüütel, wõtab tule enese kätte ja hakkab kõige esiti walli mööda ülesse ronima, ja tema sulane Peeter Ogus oli niikohe teiseks tema juures, kus nemad ilma ajawiitmatta redelite pääl otsekohe kindluse juure ülesse läksiwad. Kui teised wäe seas seda nägiwad, jooksiwad nemad kõik ja läksiwad neile julgeste järele; lühidelt üteldut: igaüks tõttas, et ta kõige esiti ülesse2) pidi jõudma, et ta Jeesuse Kristuse ja tema ema Maarja auu ja kiitust pidi ülendama, et ta isi kiitust ja palka pärast seda elu oma töö eest pidi saama, ja tõttas ülesse; (kes kõige esite ülesse oli jõudnud, ei tää mina mitte, Jumal tääb3), ja tema järele läks kõik see suur hulk. Nimelt tõstis igaüks oma seltsimehe üle walli kantsi sisse, ja teise tungisiwad selle augu juurest, kelle läbi kantsi rahwas kärrud tulega wälja oliwad lasknud, sisse, kus esimesed järeltulejatele teed tegiwad, ja mõekade ja odadega Eestlasi tagasi ajasiwad ja kindluse walli päält ära kihutasiwad. Kui nüüd juba palju Sakslasi kantsi sisse oliwad tulnud, tuliwad neile ka Lätlased ja mõned Liiwlased järele. Ja niikohe hakkasiwad nemad rahwast tapma, niihästi mehi kui ka mõningaid naisi, ja ei annud neile mitte armu, kunni nemad juba ligi tuhat aru järele ära oliwad hukanud4). Wenelased aga, kes kõige kauemine wastu oliwad pan-
§ 6. 1) Selle järele wõib Alberti ja tema teisi wendi Engelberti, Rotmari, Hermanni ja Dietrichi, ka Apelderni nimega tähendada. Et Alberti von Buxhöwden nimetatakse, tuleb alles 15. aastasaeal ette. Ülemal nimetatut Johannes ei pruugi siis mitte Juuli kuu 3 Urkk. sees tähendatud ristisõja Johannes von Bexshovede olla, sest et teda sääl mitte Alberti wenna ei öölda olewat, mis ommeti nende 3 Urkk. sees Rotmariga sünnib. Ka ühe Urk. sees aastast 1202 tulewad juba üks Joh. v. Apelderlo ja üks Joh. v. Beokeshovede, kui 2 meest ette. Kiriku küla Bexhövede ja ka Apeleri koht — mis muidugi Apelderni ja Apelderloga üks on — on kaunis üksteise ligidal, lõunapool Bremerhafeni. — Vide Script. rer. Livonicarum pag. 67—69. not. a. — 2) üle walli kantsi sisse pidi tungima. — 3) 2 Korint. 12, 2 j. e. — 4) weel enne, kui Wenelased maha löödut saiwad. —
