kantsi. Palju hirmu teewad nemad selle läbi kantsi rahwalle, et mõned niisugusid riistu tegiwad, keda siiludeks ja sigadeks7) kutsutakse, teised jälle puid hunnikusse kokku weawad ja teised tuld otsa panewad; ja nemad sõdisiwad selle wiisiga wäga mitu päewa. Nõndasamma ka need, kes kantsis oliwad, tegiwad masinid ja paterellisi Kristlaste masinate wastu, säädsiwad kütid oma wibupüssidega ja ammud teiste noolide wastu. Ja nemad kaewasiwad päewad ja ööd ilma wahetpidamatta, sellepärast jõudis torn ikka kantsi lähemalle. Wäsinutele ei anta sugugi rahu. Päewal sõdiwad nemad, öösete teewad nemad mängu8) ja kisendawad; Liiwlased ja Lätlased, kes oma mõeku kilpidega kokku lööwad9) ja sääl juures kisendawad, Sakslased trummidega, wiledega ja muude mänguriistadega ja Wenelased oma mänguriistadega ja10) kisaga on iga ööse ilma magamatta ülewel.
Nüüd koguwad endid Kristlased jälle kokku ja otsiwad palawa palwega Jumala käest nõuu. Nende seas oli Friedrich, üks päämees, ja Fredehelm, üks sõawäe juhataja, ja üks ristisõitjate walitseja11), auus ja rikkas mees, see ütles: „Ssee kants peab wägise tormiga ära wõetut ja neile kurjategijatele kätte maksetut saama, teiste hirmuks. Nimelt kõikides kantsides, mis Liiwi sõawäest tänini ära on wõidetut, on neile ikka elu ja wabadus jäetut, sellepärast ei ole ka teistel kartust meie eest. Nüüd aga, kes meie mehist kõige esiti ronides kantsi sisse tungib, seda tahame meie suure auuga ülendada ja kõige paremad hobused ja kõige ülema wangi, kes kantsis leida on, temale anda, aga mitte kuningast: selle tahame meie kõige kõrgema puu oksa külge ülesse puua ja üle kõikide ülendada!“ See nõuu oli kõikide meele pärast, kus juures nemad tõotusi tõotasiwad Isandalle ja püha neitsille, ja kui warsi hommikul, kui missa oli pühitsetut, saab sõdima hakatut ja puid kokku weetut, siis on ommeti kõik töö asjata, sellepärast et Jumala kätte maksmise aeg weel mitte ei olnud tulnud. Üheksamal tunnil süütawad Eestlased kantsis suure tule põlema,
7) weiksed terawa katustega warjud, kelle warjul 30, 4 maad walli al kaewatakse. — 8) muusiku mängu, § 6. 15, 7. — 9) 15, 7. 23, 9. — 10) wenelastel on 22, 3 ka trummid ja wiled. — 11) Oli ta juhataja ja walitseja mõlemad? Ka see, kes seda järgmist juttu räägib, jäeb arusaamata, wist on see see kolmas nimetamatta walitseja (advocatus), nõnda et neid kahte esimest, ehk kül nime pärast nimetatut, muidu möödaminnes tähendatakse. Urk. 3, Juuli kuust tulewad üks Frethehelm von Puoch wõi Poch ja üks Teodorich von Escerde ristisõitjate seas ette, Urk. 62 j. e. sees tuleb weel üks Lutbert von Northorpa, kui ristisõitjate advocatus sinna juure. Ehk on see seesamma advocatus, keda meie kroonikus nimetamatta jätnud. Vide Script. rer. Livonicarum pag. 287 not. e.
