kõige Liiwlaste ja Lätlastega selle tarwis oma luba annawad. Ja sellelsammal ajal suri kuningana, Daani kuninga abikaasa lapsewoodis ära9), mis pääle üks ütles10), et see noor ristikogudus, mis sellel ajal selle kuninga ülema walitsuse alla oli antut ja igapääw waimuliku wilja pidi sünnitama, tema walitsuse al ilma kaksipidi mõtlematta suure häda sisse peab minema. Ja seesama on tõt rääkinud, kuida alpool11) selgeks saab.
Hendriku ja Theodorichi missioni tööd Hommiku-Eesti maal. Ebajumala Taara mägis.
§ 5. Selle wahel, kus teised maade walitsuste pärast tülitsesiwad, läks jälle1) Iimera Lätlaste preester Eesti maale ja oli enesega ühe teise preestri, Dietrichi ligi wõtnud, kes sellel ajal hiljalt ammetisse oli jäetud. Ja kui nemad Sakalast läbi oliwad läinud, jõudsiwad nemad Paala juure ja hakkasiwad sellest jõest pääle seda naabris seiswat maad, keda Nurmegunde kutsutakse, püha ristimisega kastma, kus nemad igas suuremas külas paigal seisiwad, rahwast kokku kutsusiwad, ja ewangeeli õpetust neile kuulutasiwad. Nõnda käisiwad nemad seitse päewa aega ümber ja on iga päew kolmsada ehk nelisada meeste- ja naisterahwast ristinud. Selle pääle läksiwad nemad Järwa maale edasi ja on, kui nemad wiimse maa jao sisse wastu Wiru maad jõudsiwad, mis Lõpegunde2) kutsutakse, ja weel mitte ristitut ei olnud, igas suuremas külas püha ristmise salajust pühitsenud, kunni nemad ühe küla juure, mis Kettis3) kutsutakse, jõudsiwad ja sääl niisamma tegiwad, kuhu Daanlased hiljemalt ühe kiriku ehitasiwad, kuida nemad seda ka teistes külades, mis meitest ristitut oliwad, on teinud. Kui nemad wiimaks ühe küla juure saiwad, mida Reinewere4) kutsutakse, siis saatsiwad säält saadikud, teistest küladest rahwast kokku kutsuma. Ja üks talunik, kes nende wanem oli, ütles: „Meie oleme juba kõik ristitud!“ Ja kui nemad küsisiwad, kelle ristmise läbi nemad ristitut olla? wastas tema: „Kui meie Jolgesimi5) külas olime, kus Daanlaste preester oma
9) Taani tääduste järel 27. Märtsil. See oli Berengaria, hiljemate kuningate, Eeriku, Aabeli ja Kristohwi ema. — 10) kes see muud oli, kui Hendrik, kui see täädus Liiwi maale tuli? üh. 23, 9. — 11) 26, 3 j. e.
§ 5. 1) Ühenda § 1. — 2) Lõpegund ehk wiimne maa ots wastu Wiru maad. — 3) See koht on wist Järwa maal, kellest 27, 4 ka räägitakse. Järwa Jaani kihelkond kutsuti enne ka Keiting. — 4) Wist praegune Reinewere küla Ambla kihelkonnas. — 5) Ka wist praegune Jalgsama küla põhja pool Järwa Jaani kirikut.
