Mine sisu juurde

Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/211

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
24
Päätük XXIV. 1220 aasta.

Piiskop Albert reisib ühteteistkümnet korda ära, ei saa paawsti ega keisri poolest abi, peab Daani kuningalle järele andma.

§ 4. Liiwi maa piiskop läks aga üle mere ja tuli Lüübekisse. Ja et tema Daani kuninga1) tagakiusamisi tääda sai, läks tema omad truu sõprade abiga salaja linnast wälja ja jõudis rutuga Rooma, püha isa, Honoriuse III. juure, kes haleda meelega ja isalikult tema palwid kuulas. Ja Taani kuningas saatis omad saadikud sinna tema wastu, kes mitte wähä Liiwi maa kiriku asju Roomas ei seganud, waid suure ahnusega enestelle kasu saatsiwad2). Ja Liiwi maa piiskop läks säält ära keisri Friedrichi juure, kes sellel ajal hiljalt3) keisriks oli tõstetud, ja otsis tema juurest nõuu ja abi niihästi Daani kuninga, kui ta Wenelaste ja teiste paganate raske tagakiusamiste wastu, sest et Liiwi maa kõikide alla heidetut maakondadega ikka riigi külges seista4). Et aga keisril mitmesuguste ja kõrgete riigi asjadega tegemist oli, on tema piiskopile wäga wähä troosti wõinud anda; sest tema oli tõotanud püha Jerusalemma maale minna ja sellepärast muretsetes, ei annud tema piiskopile mitte abi waid maenitses ja õpetas teda, rahu ja sõbruse kõnet niihästi Daanlastega kui ka Wenelastega pidama, kunni selle uue istanduse pääl hiljemalt üks kindel koda ülesse ehitatut saab5).

Ja et piiskop ühtigi troosti ei saanud, ei püha isa ega ka keisri käest, siis pööris tema tagasi (weel 1220) Saksa maale6) ja näis temal hääde meeste nõuu järele kasulikum olewat, Daani kuninga juure minna, kui et Liiwi maa ristikogudus suure häda sisse lähäks. Sest Daani kuningas keelis Lüübeki rahwast, et nemad mitte laewu ristisõitjatele Liiwi maale minna ei pidand andma, kunni tema piiskopi oma lubamisele oleks sundinud. Sellepärast läks seesama kõrge auuwäärt piiskop wiimaks (1221 Märtsil?) oma wenna, piiskopi Hermanniga7) enne nimetatut Daani kuninga palwele ja on ni hästi Liiwi kui ka Eesti maa tema ülema walitsuse alla annud, aga üksnes nõnda, kui tema nõuukogude ülemad8), nõnda ka tema mehed ja Riiglased


§ 4. 1) selleaegne Lüübeki walitseja.2et sibi minus modico (modice?) proficiebant = ja enestelle wäga wähäse ahnuse tagasi hoidmisega kasu saatsiwad.3) 22 Nowbr. 1220.4) Ühenda 10, 17. Kuninga Friedrichi juures oli Albert juba ükskord käinud, 20, 1.5) Ühenda Korint. 3, 10 j. n. e. Ewees. 2, 20 j. e.6) Keiser oli pärast oma kroonimist Rooma ligidal Itaalia maal.7) Ühenda 23, 11 lõpul.8) Riia praost ja Düünamünde abt; piiskopil Bernhardil ei wõinud isi mitte nõuukogu (Konwent) olla. —