Ja Vesike1) tuli oma Liiwlastega, niisamma ka mõned piiskopi sulased Friedlandi2) kantsist, ja nemad tuliwad hulgal ja ajasiwad Saarlasi taga. Ja neid oli ainult seitse Sakslast, kes piiskopi sulased, ja kaheksas oli preester Gottfried. See pani enesele sõariistad ümber ja oma raudriide selga, kui wägew mees, et tema omad lambaid hundi suust wälja tahtis kiskuda. Ja nemad läksiwad selja takka äkitselt nende pääle ja lõiwad maha neid wäga wapraste. Aga ka teised, kes nende wastu ümber pöörasiwad ja wäga kaua wastu paniwad, on neist wäga palju haawanud3). Wiimaks pöörasiwad Saarlased pika sõdimise järele põgenema ja neid langes ligi sada, kuna teised ära põgenesiwad. Ja piiskopi sulased Liiwlastega ajasiwad neid taga üle Salatsi jõe lageda tee pääl mere ääres4), ja wõtsiwad nende käest ligi nelisada kõige paremat hobust ära, keda nemad pärast muu saagiga üksteise wahel ära on jaganud, ja kiitsiwad Isandat, kes wähäde läbi waenlaste üle wõitu oli annud.
XXII. Päätük.
Piiskopi Alberti kakskümnes aasta.
Daani kuningast Woldemari palutakse Eestlaste ja Wenelaste wastu appi.
§ 1. Jo kakskümnes aasta sai piiskopil kätte,
Ei sõast saand rahu weel Liiwi maa mitte1).
Sellesammal aastal on Riia piiskop Albert ja ka ühes temaga Eesti maa piiskop Theodorich, kui ka Abt Bernhard. sellelsammal aastal Semgallia piiskopiks oli pühitsetut2), grahw
§ 7. 1) 16, 4. — 2) 18, 3. 8. — 3) Saarlased Liiwlasi. — 4) § 5 juure. 14, 10.
§ 1. 1) Annus bisdenus Antistitis adveniebat,
Et on a bellis Livonum terra silebat
2) 15, 4. 27, 1. Tema sai Hollandi maal Oldenzaalis oma poja Otto poolest, kes Utrehtis piiskop oli, piiskopiks õnnistatut; üh. ka Urk. 40. Semgallia maa oli aga weel alla heitmata, üks jagu sellest maast wõib Mesote kantsiga alles 23, 3 Bernhardi alla antut olla, waata 23,
