läinud; aga tormi läbi oliwad nad koguni Wiru maa randa aetut, mis üks Eesti maakond on, kus nemad kolm päewa paigal seisiwad ja seda maad riisusiwad. Kuna nüüd Wirulased ristiusu wastuwõtte üle kauplesiwad, wõttis herzog ennemine nende käest maksu, tõmbas purjud ülesse ja läks Sakslaste pahanduseks oma teed.
Meinhardi surm.
§ 14. Sellewahel langes õnnis piiskop Meinhard mitme raske waewade ja walu järel haiguse woodi pääle, ja kui ta oma surmatunnikest ligi tundis jõudma, kutsus ta kõik Liiwi ja Toreida wanemad enese juure ja küsis, kas nemad pärast tema surma ilma piiskopita tahawad jääda. Nemad aga kinnitasiwad kõik, et nemad ühte piiskoppi ja isa jälle endille rõõmuks soowiksiwad. Lühikest aega pärast seda lõpetas piiskop omad elupäewad1).
üks Liiwi rahwa sugu, oliwad kuulsad mere rööwlid, kes Kuura maal mere rannas elasiwad. Praegused Liiwlased sääl on wist nende järeltulijad; teised on sügawamal maal Lätlasteks saanud.
§ 14. 1) Tema keha sai Ükskülasse ta oma kirikusse maha maetut (10, 6.), mis wissist kaua aega pärast Läti Hendrikut Riia Toomi kirikusse on toodut, kuhu weel üks kehw haua märk ja kiri temast järele on jäänud. Selle kirja järele olla Meinhard aastal 1196 surnud, mis ka 2, 3. näha on. Haua kirja järele olla tema surma päew 12. Oktober, aga ühe Kölni ajakirja järele 14. August (Gelen. de magnitud. Colon. p. 713). — Tema Ladina keele haua kiri on:
Hac sunt in fossa Meinardi praesulis ossa,
Nobis primo fidem dedit annis quattuor idem.
Actis millensis centenis nonaquegenis
Annis cum senis, hic ab hisitad aethera poenis.
Siin hingawad haua sees piiskopi Meinhardi luud,
Meie esimene usu tallitaja oli neli aastat*) seesamma.
Läks tuhat ükssada üheksakümne kuuendamal
Aastal wanadusega siit ära taewase tasumisele.
*) See haua kiri ütleb wõlsiste, et Meinhard neli aastat aga piiskop olnud, kuna ta ommeti aastal 1186 piiskopiks saanud ja nõnda 10 aastat seda ammetit pidanud.
