enam pidada: ta läks Ükskülasse oma majasse ja säädis ühe päewa, rahvast kokku koguda ja nende lubadusi neile meele tuletada. Aga rahwas ei pannud seda päewa tähele ega täitnud ka oma tõotust. Sellepärast pidas ta omadega nõu, Eestimaale minna, et ta kaupmeestega, kes sääl ületalwe oliwad, edasi Gootlandi pidi minema. Sellewahel säädsiwad Liiwlased endid walmis, teda tee pääl ära tappa; aga Toreida Liiwlane Anno4) keelab teda ja maenitseb teda tagasi pöörata. Nõnda pööris ta mitmesuguse ehmatuse ja murega Ükskülasse tagasi, sest et ta siit maalt ära minna ei pääsenud.
Theodorichi teekond paawsti juure. Katsmakäik Wiru maal.
§ 12. Sellepärast saatis Meinhard salaja oma saadiku, wenna Theodorichi Toreidast, Rooma paawsti1) juure nõuu otsima. Kui see nägi, et ta taga kiusamiste pärast siit maalt mitte wälja ei pääsnud, siis on ta waga kawaluse läbi Liiwlaste waritsemised tühjaks teinud; ta sõitis ratsa hobuse seljas, preestri ehe ümber, raamat ja pühitsetut wesi käes, nagu tahaks ta mõne haige juure minna. Et ta neile, kes tee pääl temale wastu tuliwad ja temalt küsisiwad, sedasamma oma teekonna asja ütles olewat, siis pääsis ta siit maalt wälja ja jõudis püha isa juure.
Kui paawst ristitut Liiwlaste aru kuulis, oli tema selles nõuus, et neid mitte ei pea maha jäetama, waid tegi otsuseks, et nemad seda usku, mis nemad priitahtlikult wastu oliwad wõtnud, peaksiwad kinni pidama sunnitut saama. Ka lubas tema kõigile täielikku pattude andeksandmist, kes selle esimese koguduse äratuseks risti tähte wõtaksiwad ja sinna maale lähäksiwad2).
§ 13. Juba sellel ajal oli seesamma piiskop ühe Rootsi herzogiga1), Sakslastega ja Gootidega Kuurlaste2) wastu sõtta
— 4) Waata ka 4, 4.; tema on wissist üks Liiwlaste wanem olnud ja küla walitseja; tema külast räägitakse lühidelt 11, 5.
§ 12. 1) See oli paawst Cölestin III., kes aastast 1191—1198 walitses. Innozenzius III. oli esimene paawst, kes Liiwi maa ristikoguduse eest hoolt kandis. — 2) Waata 2, 3.; nõnda ka Alnpekke salmiku kroonika 424. v.
§ 13. 1) Daani ja Rootsi aja kirjutajad ütlewad, et sellel ajal Daani ja Rootsi kuningad, mõlemad nimega Kaanutid, Eesti maale sõtta olla läinud. Et meie kroonikus aga ühest räägib, siis peab see wissist Birger Jarl I. Hommiku Gootlandi herzog olema, kellest kroonikus Eerik Upasala hist. Suec. lib. 3 p. 113 räägib. — 2) Kuurlased,
