tawitest selja takka löödut. Ja kui Lätlased oma weikest hulka nägiwad, pöörasiwad nemad põgenema. Ja rüütlid, Meinhard, Johannes ja Jordan4) sõdisiwad nende wastu, ja et nemad mitte nii suure wäe wastu panna ei wõinud, langesiwad nemad wiimaks ja saiwad neist ära tapetut. Kui piiskop ja Riiglased seda kuulsiwad, siis leinasiwad nemad nende pärast ja ütlesiwad: „Kuida on need wägewad mehed tapluses langenud, ja nende sõariistad otsa saanud!“5)
XIX. Päätük.
Piiskopi Alberti seitsmeteistkümnes aasta.
Eestlaste kuri nõuu Riiglaste wastu.
§ 1. Nüüd oli piiskopi Alberti seitsmesteistkümnes aasta, ja sõda uuendas ennast kõigis Liiwi maa rajades. Sest pärast Rotalia sõasõitu ja Sakala Lembitu alla sundimist hakkas terwe Eesti maa Liiwi maa wastu mässama, kus nõuuks wõeti, kolme sõa wäega ühekorraga tulla ja Liiwi maad ära häwitada, et Saarlased Riia pidiwad ümber piirama ja Düüna sees sadama kinni panema, Rotalialased Toreida Liiwlaste pääle minema ja Sakalased Ugaunialastega Lätlaste maad ära häwitama, et Liiwlased ja Lätlased isi oma sõdade läbi pidiwad kinni hoitut saama ja mitte Riiglastele appi minna wõima.
Saarlased Düüna pääl.
§ 2. Ja Saarlased tuliwad suure laewade hulgaga Düüna suhu1), tõiwad enestega riisumise laewu ja paatisi, täitsiwad need kiwidega täis ja lasksiwad jõe suhu mere põhja, ja ehitasiwad weel puust suuri kastisi, keda nemad niisammuti kiwidega täitsiwad ja Düüna suhu wälja heitsiwad, et sadama teed sissetulejatele kinni matta. Ja mõned neist sõitsiwad oma paatidega ülesse linna juure, ja kui nemad sinna ja tänna oliwad jõudnud, astusiwad nemad wiimaks lagendiku ääres kaldalle. Ja
4) § 4. Üks uus Kokenhuusi rüütel tuleb 22, 3 ette. — 5) 2 Saamue 1, 19. 25. 27.
§ 2. 1) Waata 18, 8. —
