Mine sisu juurde

Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/148

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
25
Päätük XVIII. 1215 aasta.

tänu andis, lõiwad teised oma nuijadega neile mõlemille pähä ja selga, pilkasiwad neid ja ütlesiwad: „Laula, laula, pappi!“ kui enne juba kirjutatut on: „ Patused on minu selja pääl künnud, aga Isand, kes õige on, saab nende kaela ära raijuma“8) kuida eespool saab räägitut9). Siis tegiwad nemad kuiwad ja kõwad puu orad terawaks ja ajasiwad need nende sõrmede küünte alla liha wahele, kiskusiwad neid liikme ja tüki kaupa puruks, tegiwad tule nende pääle ja piinasiwad neid hirmsal wiisil. Ja wiimaks on nemad neid oma kirwestega õlade wahelt keskelt pooleks raijunud ja ärasurmanud, ja nende hinged ilma kahtluseta taewasse märtiiride osasaamisele saatnud, kuna nemad nende kehad wälja wiskasiwad, kuida kirjutatut on: „sinu pühade liha metsaelajatele söögiks; nemad on nende werd walanud Jeruusalemma ümber kui wet, ja ühtki ei olnud, kes neid oleks matnud.“10) Ka mõned Liiwlased11) wiisiwad Saarlased enestega ära wangi Saaremaale, need on pärast oma tagasitulekut meile kõik ees kõneldut lugu jutustanud.


Gerzike linn wõetakse uueste ära; Littawid tapawad Kokenhuusi Meinhardi ja tema seltsilised ära.

§ 9. Kokenhuusi Meinhard1) kogus oma rüütli seltsiga jälle wäe kokku, Gerzike kuninga Wswwolodi wastu. Kui Wsewolod seda kuulis, saatis ta saadikuid Littawite juure. Need tuliwad ja waritsesiwad teisi teine pool Düüna jõge. Ja need, kes Meinhardiga oliwad, ei täädnud neist midagi, tuliwad ja wõtsiwad Gerzike ära ja saiwad palju saaki, hobusid ja elajaid. Ja Littawid näitasiwad endid teiselpool Düüna kaldal ja palusiwad, neile laewu ligi tuua, et nad nende juure wõika tulla rahu2) uuendama. Et nemad nüüd nende petlikuid sõnu omas kohtluses wäga kergeste uskusiwad, siis saatsiwad nemad neile laewad teisele poole wastu, ja niikohe tuliwad Littawid seie poole, kus ühed teisi üle wedasiwad, ja neile tuli ikka enam ja enam rahwast järele; wiimaks läks kõik nende wägi Düüna jõkke sisse ja hakkas nende poole üle ujuma. Kui rüütlid nende hulka nägiwad ja nendega kartsiwad sõdima hakata, siis sõitsiwad mõned neist laewaga Düüna mööda alla ja jõudsiwad terwelt Kokenhuusi tagasi; teised, kes Lätlastega3) teed mööda tagasi läksiwad, saiwad Lit-


8) Taw. Laul 129, 3 j. e.9) nii kui 19, 29. 23, 9. 30, 4.10) Taw. Laul 79, 2 j. e. 1 Makkab. 7, 17.11) kellest juba enne räägiti.

§ 9. 1) 12, 1. 18, 4.2) 16, 8. 17, 2.3§ 4, 17, 5 juure. —