Mine sisu juurde

Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/13

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
11
Päätük I. 1187 aasta.

mata, aga Jumala nime appi hüüdes, tegi ta teda ihu poolest, kui ka ristmise läbi hinge poolest terweks. See oli see esimene ülem, kes Toreidas kõige esite risti usu wastu wõttis5).

Niisamma kutsus ka üks haige wenda Theodorichi enese juure ja palus ennast ristida, aga tema naiste6) tige wastupanek keelis teda tema pühast ettewõttest. Kui aga haigus raskemaks läks, siis sai ka naiste umbusk ära wõidetut: tema sai ristitut ja palwetega Jumala hoolele antut. Kui ta ära oli surnud, olla üks usklik Liiivlane seitsme penikoorma kauguselt näinud ja ära tunnud, kuidas tema hing inglitest taewa oli kantut.

§ 11. Kui nüüd piiskop Meinhard Liiwlaste tuimust nägi, et tema töö asjata oli, kogus ta waimulikud wendadega1) kokku ja läks kauba laewade juure, kes pärast Lihawõte Gootlandi pidiwad sõitma ja tahtis nendega ära minna. Sellepärast kartsiwad Liiwlased ja arwasiwad omas kawaluses, et siis Kristlaste wägi nende pääle saab tulema; sellepärast püüdsiwad nemad eesnimetatut piiskoppi kül kawalusega ja silmaweega, ja kõigesuguse salaliku meelega tagasi pidada, üteldes, nii kui ükskord püha Martinile ööldi, ehk kül mitte niisuguse meelega: „Mikspärast jätad sa, isa, meid maha? kelle hooleks jätad sa meid seie ilma abita? Lähäb ka üks karjane oma teed ja jätab omad lambad raske häda ja huntide kätte2)?“ Ja Liiwlased lubasiwad jälle, et nemad ristiusku tõeste tahawad wastu wõtta. See õiglane piiskop uskus kõiki nende sõnu ja pööris kaupmeeste nõu ja tõotuse pääle, et temale abiwäge saab tulema — Liiwlastega jälle tagasi. Sest mõned Sakslased kui ka Daanlased ja Normannid, ja mitme rahwaste mehed oliwad lubanud wäge tuua, kui tarwis on. Pärast kaupmeeste ärasõitu teretawad Holmi rahwas tagasitulejat piiskoppi Juuda teretusega ja meelega, üteldes: „Tere Rabi!“3) ja küsiwad, kui palju sool ja wammuse riie Gootlandis maksab. Sääl ei wõi ta kibeda südame walu pärast oma silmapisaraid


5) Muidugi on see wist see hiljemalt kuulus Toreida Liiwlaste päämees ja Kristlaste sõber Kaupo, ehk kül tema nimi alles päät. 4, 4 ja 7, 5 ette tuleb.6) Wissist oli tal mitu naist, kellest ülearu jagu pärast ristmist ära pidi lahutatut saama; see tegi naistele jo muidugi muret. Waata ka 26, 8.

§ 11. 1) Waimulikud — clerici — oliwad niisugused preestrid, kes kellegi ordu päralt ei olnud; wennad aga, kes ühe ordu päralt oliwad.2) Need on nimelt Sulpicius Seweruse sõnad, kus tema püha Martini surmast kirjutab. Need sõnad olla ka Lüübeki piiskopi Hendrikule hüütut, kui tema aastal 1186 ühe suurema koguduse juure ära pidand minema, kuida Arnold libr. 3. c. 3. n. 3. kirjutab.3) Matt. 26, 49.