Mine sisu juurde

Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/12

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
10
Päätük I. 1187 aasta.

§ 9. Teise kantsi ehituse lõpetuse järel unustasiwad need üleannetud omad wanded ja waletasiwad isi endile, et mitte ühteainust ei olnud, kes ristiusku wastu oleks wõtnud. Sellepärast sai armuõpetuse kuulutaja hing kurwastatut, sest et nemad, kui nad tema waranduse ära oliwad riisunud ja tema peret rusikatega peksnud, ka teda ennast wiimaks aegapidi omalt maalt ära ajada tahtsiwad; ristmist, mida nemad wee sees oliwad saanud, arwasiwad nemad Düüna jões pesemise1) läbi enesest ära heita ja Saksa maale ära saata.


Theodorich Meinhardi abimees.

§ 10. Sellelsammal piiskopil oli üks kaastöötegija ewangeeliummit kuulutamas, wend Theodorich, Zisterzieni ordust, kes hiljemalt Eesti maal piiskop oli; seda tahtsiwad Toreida Liiwlased oma jumalatele ohwerdada, sest et wili tema põllu pääl paremine kaswis, ja nende wiljad liia wihma läbi ära rikutut saiwad. Rahwas sai kokku kutsutud ja liisu läbi jumalate tahtmine selle ohwri pärast tääda nõutut: üks oda pannakse maha, hobune astub edasi ja tõstab Jumala juhatuse järele elu jala1) üle oda. Wend palub suuga ja heidab käega risti. Täädmamees ütleb, et Kristlaste jumal hobuse selgas istuda ja säält hobuse jalga nõnda juhtida; sellepärast pidada hobuse selg ära pühitama, et jumal maha kukub. Nõnda sai tehtut, aga hobune tõstis jälle elu jala ette, nagu ennegi, siis sai wenna Theodorichile elu jäetut2).

Seesamma wend. kui ta Eesti maale sai saadetut, on ühe päewa warjutuse pärast, mis Jaani päewal3) on sündinud, paganate poolest mõndasugust häda pidand kannatama, üteldes, et tema päikese ära süüa4).

Sellelsammal ajal palus üks Toreida Liiwlane, kes haawatut oli, et wend Theodorich teda pidi parandama, tõotades, et kui ta terweks saab, ta ennast siis ristida laseb. Wend tampis aga rohtusi kokku, ilma nende rohtude wäge tundmata ja tääd-


§ 9. 1) ehk ära wihtlemise läbi? — waata ka 2, 8. 9, 8. 26, 8.

§ 10. 1) pahema jala, mis ohwerduse wastu oli. Waata 15, 3. 20, 2. 12, 2.2) Niisugused hobuse oraakled oliwad ka, kuida Arndt § 10 Gruberi järele kuulutab — põhjahommiku pool Saksamaal pruugitawad.3) üks Saksamaa kroonikus ütleb, et see aastal 1191 olla sündinud.4) Eestlased ütlewad päikese warjutuse juures praegugi weel mõnes kohas: „päike süüakse ära!“