maale edasi läinud. Kui nemad öösel tagasi oliwad tulnud, pidasiwad nad mängu suure kisaga ja kilpide kokku löömisega, süütasiwad teisel päewal kantsi12) põlema ja pöörasiwad ühe teise tee pääl13) tagasi, jagasiwad kõige riisutut saagi ühetasa eneste wahel ära ja on rõõmuga tagasi Liiwi maale läinud.
Suur katk Liiwi ja Eesti maal.
Siis tõusis suur katk kõige Liiwi maa läbi ja inimesed hakkasiwad haigeks jääma ja surema, ja suri ka suurem hulk rahwast ära, Toreidast pääle hakates, kus paganate tapetut kehad matmatta maas oliwad, kunni Metsepoole ja ka Iidumeasse, kunni Lätlaste ja Wendide juure, ja suriwad need wanemad, kelle nimed oliwad Dabrel ja Nunnus ja palju teisi. Niisamma tõusis Sakala ja Ugaunia maal selle suure surma nuhtlus, ja ka teistes Eesti maakondades, ja palju, kes mõega tera eest põgenedes hädast oliwad pääsenud, ei ole surma nuhtlusest mitte ära pääseda wõinud14).
Lätlaste riisumised Ugaunias ja Sakalas.
Beeweri Lätlased läksiwad aga jälle Ugaunia maale, kus nemad need wähäd Eestlased, kes oma kitsate leiwakottidega15) küladesse tagasi läksiwad16), kinni wõtsiwad, kõik mis mehe sugust oli, maha lõiwad. naised elusse jätsiwad ja enestega ära wiisiwad, ja palju saaki riisusiwad. Ja kui nemad oma teed kodu läksiwad, tuliwad neile teised Lätlased wastu, kes jälle Ugaunia maale läksiwad; mis teised üle jätsiwad, seda wõtsiwad weel need; mis teised tegematta jätnud, seda teewad need; kes teiste eest ära oliwad pääsenud, saiwad neist maha löödut; kuhu maakondadesse ja küladesse teised weel ei olnud ulatanud, sinna lähäwad nüüd need; ja kui nad palju saaki ja wangisi kokku oliwad riisunud,
12) Lembitu kantsi Leole, mis wissist küla ligidal, kas praeguse Põltsama lossi asemel, ehk Lõhawere mõisa ligi on seisnud, sest et meie kroonikus wist Nawesti jõge ka Paala jõeks on pidanud, millest nad ühtepuhku üle pidiwad käima, aga sellest ühte sõnagi ei lausu. — 13) lõuna poole minnes üle Karksi ehk Halliste Läti maale tagasi. — 14) Katk ja nälg § 11. Ka Riias olnud see tõbi 16, 1. — 15) promptualibus = wissist pikad kitsad leiwakotid, mida weersekiks (Queersack) kutsutakse ja risti üle õla kantakse, mille mõlema otsa sees ees ja taga toiduse moon sees on, millega inimesed küladesse — 16) toidust otsima läksiwad, wõi säält tuliwad.
