kohustatud, mis teie sõnadest paistab. Mulle näib, et niisugust artiklit poleks trükki lastudki. Ma viitasin lihtsalt sellele, et, «haruldasel» inimesel on õigus… see tähendab, mitte avalik õigus, vaid oma südametunnistusele võib ta alati luba anda… teatud takistustest üleastumiseks, ja ainult sel korral, kui tema idee teostamine (mis on mõnikord võib-olla päästjaks kogu inimsoole) seda nõuab. Te arvate heaks tähendada, et mu artikkel on segane. Ma olen valmis seda võimalust mööda seletama. Võib-olla ma ei eksi, kui eeldan, et te just seda soovitegi; olge head. Minu arvates on nõnda, et kui Kepleri ja Newtoni avastusi poleks võidud mõnesuguste kombinatsioonide tõttu kuidagi muidu inimestele teatavaks teha, kui ühe, kümne, saja jne. inimese elu ohverdamisega, kes segasid nende avastuste teostamist või seisid takistusena teel ees, – minu arvates oleks Newtonil õigus olnud, ta oleks isegi kohustatud olnud… seda kümmet või sadat inimest kõrvaldama, et oma avastusi kogu inimsoole teatavaks teha. Siiski ei järgne sellest sugugi, et Newtonil oleks õigus ükskõik keda tappa, et ta võiks tappa möödaminejaid ja vastutulijaid või käia turul iga päev varastamas. Edasi – tuleb mul meelde – arendan oma artiklis mõtet, et kõik… noh, näiteks kas või seaduseandjad ja inimsoo korraldajad, alates kõige vanemaist ja jätkates Lykurgoste, Solonite, Muhamedide, Napoleonide ning järgnevatega, et nemad kuni viimseni olid kurjategijad juba ainult sellega, et nad uusi seadusi andes ühes sellega ka vanu, ühiskonna poolt pühaks peetud ja esiisadelt päritud seadusi rikkusid, kusjuures nad muidugi ka vere ees peatuma ei jäänud, kui aga veri (mõnikord sootuks süütu ja vahvalt vana seaduse eest valatud) neid võis aidata. Tähelepanuväärt on isegi see, et suurem hulk neist inimsoo heategijaist ja korraldajaist olid eriti hirmsad verevalajad. Ühe sõnaga, ma järeldan, et kõik, mitte ainult suured, vaid vähegi rööbastelt kõrvalekaldujad, see tähendab, kes põrmukegi suudavad midagi uut öelda, peavad oma loomu poolest olema tingimata kurjategijad, – mõistagi, enam-vähem. Muidu on neil raske rööbastest välja pääseda, kuid sinna jääda, sellega ei või nad leppida, jällegi oma loomu tõttu, ja minu arvates on nad otse kohustatud mitte leppima. Ühe sõnaga, te näete, siiamaani pole siin midagi uut. Seda on juba tuhat korda trükitud ja loetud. Mis aga sellesse puutub, et mina inimesed jagan harilikkudeks
246
