Mine sisu juurde

Lehekülg:Kuritöö ja karistus.djvu/245

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

kõik, küll ma ta üles leian! See on alles lugu! Ega lausu sõnagi!»

«Aga kust teie teadsite, et see on minu artikkel? Tal on ju ainult täht all.»

«Juhuslikult kuulsin ja sedagi alles hiljuti. Toimetaja kaudu; olen tuttav… Mind huvitas see väga.»

«Nagu ma mäletan, vaatlen ma seal kurjategija hingelist seisukorda kogu kuritöö kestuse ajal.»

«Jah, ja kinnitate, et kuritöö teostamisega käib kaasas alati haigus. Väga, väga algupärane, kuid… mind ei huvitanud mitte see osa teie artiklist, vaid mingisugune mõte, mille te artikli lõpul olete vahele jätnud ja kahjuks ainult möödaminnes sellele viidanud, segaselt… Ühe sõnaga, kui te ehk mäletate, juhitakse seal kuidagi sellele tähelepanu, et maailmas leiduvad mingisugused niisugused isikud, kes võivad… see tähendab, mitte et nad võivad, vaid neil on täielik õigus teostada igasuguseid nurjatusi ja kuritöid ja et nende tarvis polekski nagu seadused kirjutatud.»

Raskolnikov naeratas oma idee püüdliku ja meelega moonutamise üle.

«Kuidas? Mis see siis on? Õigus kuritööd teha? Ega ometi sellepärast, et «keskkond sööb ära»?» päris Razumihhin nagu hirmuga.

«Ei, ei, mitte päris sellepärast,» vastas Porfiri. «Kõik on selles, et artiklis jagatakse inimesed kuidagi kaheks – «harilikkudeks» ja «haruldasteks». Harilikud peavad elama sõnakuulmises ja nad ei tohi seadusest üle astuda, sest nad on, mõistate, harilikud. Aga haruldastel on õigus igasuguseid kuritöid teha ja võivad igaviisi seadusest üle astuda, tõepoolest ainult sellepärast, et nad on haruldased. Vististi nõnda on teil, kui ma ei eksi?»

«Kuidas siis nii? Ei või ju olla nõnda!» pomises Razumihhin arusaamatuses.

Raskolnikov naeratas jällegi. Ta mõistis silmapilk, milles on peapunkt ja kuhu teda tahetakse lükata; ta mäletas oma artiklit. Ta otsustas väljakutse vastu võtta.

«Mitte just nõnda pole minu artiklis,» vastas ta lihtsalt ja tagasihoidlikult. «Siiski, pean tunnistama, teie sõnastasite minu mõtte peaaegu õigesti, isegi, kui tahate, päris õigesti… (Tal oli nagu hea möönda, et päris õigesti.) Vahe on ainult selles, et ma sugugi ei nõua, nagu peaksid haruldased inimesed tingimata igasuguseid nurjatusi tegema või nagu oleksid nad selleks


245