„Seda ma teen,“ ütles Michael tõsiselt. „Seda ma tõotan. Olen tumm kui kala. Mis mõtlete nüüd teha?“
„Vististi peame aktsionärid kokku kutsuma ja selle kuritarvituse neile selgeks tegema. Tõenäolik, et nad seda pahaks panevad.“
„Ma ei mõista, miks peaksid nad seda. Mis oleksite võinud teie teha?“
Soames nohises.
„Elus pole mingit tasakaalu teenete ja tasu vahel. Kui sõda teile seda ei õpetanud, siis ei suuda seda miski.“
„Fleur tuleb kohe alla,“ ütles Michael. „Ehk vabandate mind silmapilguks; me jätkame hiljem.“
See hiljem ei sündinud enne, kui Fleur oli juba magama läinud.
„Nüüd, sir,“ ütles Michael, „on minu isa arvatavasti ‚Aeroplanis‘. Tema käib seal ilmalõpu üle järele mõtlemas. Pean ma ehk talle kõlistama, kui teil on homme juhatuse koosolek?“
Soames nokutas pead. Tema ei saaks nahkagi silma peale – miks peaks siis „vana Montki“ saama!
Michael läks hiina teekasti juurde.
„Bart? Siin Michael. Vana For – – minu äiapapa on siin! talle on hea pill sisse
