504
Jakob Tamm
on üks kõige andelisematest uuema aja luuletajatest Eesti kirjanduses. Tema on mitmes ajalehes hulga luuldeid awaldanud, mis wäga palju kiitust on leidnud. „Eesti Kirjameeste selts“ on wiimastel wõidupidudel Tamm’ele auuhinda luulete eest andnud ja on tema luuldeid „Wõidupidude raamatutes“. Pärast 1892 on temast salmikogud „Ärganud hääled“ 2 jagu ilmunud, mis wäga korra pärast on seatud ja niisama kõrget annet awaldawad.
J. Tischler
studeeris Tartus 1885 kuni 1889 usuteadust, tegi eksami ja sai Wiljandi Kõpu kiriku abiõpetajaks. Tema kirjutas 1888 õpukirja „Kalewipoja sisust“, mis wäike kiri wäga terawaid ja õigeid ning teaduse põhjale rajatud mõtteid Eesti suure lugulaulu kohta awaldab. Tischler näitab sääl wäga selgesti, mis põhjal Kalewipoja järele Eesti rahwa muinasusk seisab.
Oskar Kallas,
õp. R. Kallas’e noorem wend, kes 1888—1893 kodumaa ülikoolist keeleteadlaseks tõusis, on mitmed kasulikud kirjad awaldanud. Ta awaldas päewalehes „Postimehes“ mitmed õpetlikud kirjutused. „Eesti Üliõplaste seltsi albumis“ I. ilmus tema sulest aastal 1889 „Mõni sõna neist kahest, kes wälja läksiwad wanu laulusid koguma“. Tema on nii hästi kui Eesti rahwa selle surewa oksa ülesleidja, millest weel riismed Lutsi maakunnas, Witebski gubermangus elawad, ja kirjutas sellest raamatu „Lutsi Maarahwas“ 1894. Ka oli temale osaks arwatud aastal 1895 Kanaani maale reisida, mis reisi üle raamatukese „Pühal maal. Reisikirjeldused Palästina teekonnalt“ awaldas. Tema oli 1896 aasta lõpust saadik „Postimehe“ toimetuse liige Peterburis, kus ta kooliõpetaja on.
