505
Waimulikud raamatud uuemal ajal.
Waimulikku kirjandust, mille poolest Eesti keel õige rikas on, ei ole kõike wõimalik tähele panna ja on iseäranis need raamatud, mille kirjutajate nimed mitte teada ei ole, kõik ära pidanud jääma, sest et niisuguste tähtsus kirjanduse ajaloole wähem tunda on. Kuid ka nendest, kes nimetatud on, wõisime kõige tähtsamad lühedalt nimetada ja nende töösid mälestada. Olgu siin siis järgmised kirjamehed iseäranis tähele panna.
K. Maurach, endine Põltsamaa õpetaja, on Eesti keeles iseäralise hoolega waimulikku kirjandust edendanud. Nõnda on ta Eesti kirikulauluraamatut juba aastast 1860 saadik kuni1895 nõnda siis 35 aastat parandanud ja täiendanud, muutnud ja silinud. Ka on ta 2 jagu „Piibli lugu raamatut“ kirjutanud, mis tööga juba 1870 ümber algas. Siis seadis ta kokku „Salmi raamat“ 5 päätüki tarwis 1874 ja „Teeroog Jumala sõnast sõjameestele ja Sioni teekäijatele“ 1880.
W. Normann, Simuna kihelkunnakooli-õpetaja ja köster, üks meie kõige usinamatest waimulikkude kirjade kirjutajatest, on suure hulga raamatuid kirjutanud, millest üksnes järgmised wõime nimetada: „Iggapäwased ärratamise heäled“ ja „Meie Issanda Jesusse Kristusse pühha õhtusöma-aeg“ 1863, „Ristikoggudusse luggud“ 1869, „Õppetus kolipiddamissest ning laste kaswatamissest“ 1873, „Paastu jutlused“ 1874, „Uus igapäewane raamat“, „Hüüdja heal“ 1876, „Käsk ja ewangelium“ 1878, „Waimulikud raasukesed“ 1882, „Igawese elu ja igawese hukatuse peegel“ 1887, „Joannese ilmutamise raamat“ 1889, „Juhataja õnnistuse tee otsijatele, kes küsiwad: „mis pean ma tegema, et õndsaks saan?“ 1891, „Suur äralepitamise päew“ 1890, „Lühikene seletus uskudest“ 1896 ja wäga suur hulk teisi wähemaid ja suuremaid kirjasid.
G. Ellerberg kirjutas „Laulud Jesusse sõbradele“ 2 jagu, „Leeri-Laste Palwe-Raamat“ 1866. Pääle nende kirjutas ta weel ilmalikud raamatud „Wan-
