286
Hää naene.
Pere ütles: Peksa naista!
Talu ütles: Tapa naista!
Mis mina peksan, wennakene,
Mis mina peksan hääda naista!
Heidab söömata magama,
Tõuseb hommikul ülesse,
Peseb käed käskimata,
Sõkub leiwad sõimamata.
Arnold Friedrich Johann Knüpffer.
Suur Eesti keele edendaja ja Eesti kirjanduse sõber oli ka õp. A. F. J. Knüpffer, Juuru kiriku-õpetaja Friedrich’i poeg, nagu seda juba Ahlqvist nimetab. Ta oli sündinud 24. juunil 1777 Juurus, oli 1787—1794 Tallinna domkoolis, studeeris juba 1794—1797 Saksamaal Jena linnas usuteadust. Aastal 1800 hakkas ta Kadrinasse kirikuõpetajaks. Selles ametis oli ta terwelt 43 aastat, mil pikal ajal ta Eesti rahwa keelt ja meelt põhjani tundma sai. Teda taheti 1833 ülemalt poolt Eestimaa gindralsuperdendiks teha, aga tema ei tahtnud Kadrinast lahkuda Tallinna dom-kiriku pääle õpetajaks minna, mis ametis gindralsuperdent alati peab olema, selle pärast ei wõtnud ta kõrget ametit wastu. Ta suri Kadrinas 1843 oktobri 3. päewal.
Nii hästi keeletundjana kui ka muinaswara korjajana on Knüpffer õige tähtjas mees. Temast leiame Rosenplänteri „Beiträges“ hulga uurimisi Eesti keele üle, mis õige tubli tunnistuse Knüpfferi terawast mõistusest annawad. Kõige rohkem kiidetakse tema wirkust kõnekäändude ja muinastarkuse korjamises. Temast kirjutas Ahrens: „Igal ajal oli tal paber ja tinapulk ühes. Kodus ja külas, jalutamisel ja rändamisel, konsistoriumis ja wallakohtus, igal pool kirjutas ta iga ütluse eestlase suust warsti üles, mis temale tähtjas näis olema.“ Rahwa luulete korjamise läbi on ta Eesti kirjandust wäga märksalt suurendanud, sest tema sulest on meile esimene suurem rahwa luulete kogu jäänud, millest aga kahjuks praegu weel suur osa trükkimata on. Rosenplänteri aja-
