287
kirja XI. ja XVIII. wihus on ta muu seas nimelt „Salme“ ja „tamme-laulu“ ilmuda lasknud, mis mõlemad Eesti-Soome kirjanduses tähtjad on ja mida raske mõista. Dr. Kreutzwald on mõlemaid luuldeid Kalewipoega kokku seades aastat 40 pärast seda tarwitanud, aga täiesti seletanud ei ole ka tema neid luuldeid. Reiman kirjutab: „Kui ka Knüpffer terwe inimese-ea otsa hoolega ja armastusega korjanud ja kui jõuukas kärutaja lõpmata raiumata ehituse-palkisid ja kiwa platsi widanud on, temast enesest ehituse-meistrit ei ole saanud; üksnes tumedas aimamises on ta ära tundnud, et see mitte kõdu ja muld ei ole, mis Kadrina-Haljala kaewandusest päewawalgele saatis, waid kallis kullapraht; selges sõnas ja teadmises ei ole ta seda mitte suutnud kuulutada.“
Lugejale wõrdlemiseks paneme siia mõned Knüpfferi kogutud luulded „Beiträge“ XI. ja XVIII. wihust üles, nende seas ka kuulsad „Salme“ ja „tamme“ laulud.
Salme.
Oli üksi noori naene,
Läksi karja saatemaie,
Leidis kana wainulta,
Wiis see kana kojuje.
Kanast kaswas inimene,
Sula-Salme neitsikene.
Siis sell’ tulid kolmed kosjad,
Üks oli kuu, teine päewa,
Kolmas tähte-poisikene.
Tuli kuu-poisikene,
Wiiekümmenel hobusel,
Kuuekümmenel kutsaril.
Salme hüüdis aidastana,
Kõneles kiwi-kojasta:
„Ei mina kuule lähe.
Kuul on kolmi ametida:
Korra tõuseb koidikul,
Wahel päewa weerangul,
Korra päewa tõusangul.“
Tuli päewa-poisikene,
Wiiekümmenel hobusel,
Kuuekümmenel kutsaril.
Salme hüüdis kaugelt wasta:
„Ei mina päewale lähe.
Päewal palju wiisisida:
Palawasti paistab päewa,
Heledasti heidab ilma.
Kui on hele heina-aega
Siis ta wihmada wihistab;
Kui on kallis kaera-külwi,
Siis ta põudada põristab;
Odrad külwi kaotab,
Kaera põllule põletab,
Linad liitis liiwakuie,
Herned wao wahele,
