praosti C. Malmi (sünd. 10. veebr. 1834) „Laulud ja Loud“ seda aset täita, pidid aga Jakobsoni raamatute eest taganema, Rahvakoolid lähevad hariduseministeeriumi alla (1887).kui 1887 meie rahvakool rahvahariduse-ministeeriumi alla seati. Seega täitis riigivalitsus rahva soovi. Aga kuna rahvas lootnud oli, et sel teel rahva omavalitsusele rahvakooli kohta suurem mõju antakse, tarvitas riigivalitsus rahvakooli Venestamine.venestamise abinõuks. Umbkeelsed mehed seati rahvakooli ülevaatajaks, kes kõik senised rahvakooli õigused jalge alla sõtkusid, endid kooliõpetajate „seaduseks“ tunnistasid ja iga vaba liikumist kooliõpetaja rinnus ja koolitoas ära püüdsid kägistada. Õpekeeleks kästi Vene keel võtta, õperaamatuteks venekeelsed raamatud, mis võõrast vaimu täis olid ja meie rahvast igapidi halvaks tegid. Võõra, tundmata keele arusaamatu tuupimine tappis laste õppimisehimu ja edasijõudmise ja täitis neid jälkusega kooli vastu. Kooliõpetajate ametisseseadmise ja lahtilaskmise kiskusid inspektorid omavalitsuselt enese kätte ja panid selge hirmuvalitsuse käima. Et venestamisele viimaseid takistusi eest maha kiskuda, sundisid inspektorid teiste kroonuametnikkude kaastoetusel rahvast Ministeeriumikoolid.ministeeriumikoolisid avama. Hulk valdasid läks seda kergemini lõksu, et niisuguste venestamise-asutuste kulusid kroonu aitas kanda, kuna mõisad abi, mis nad seni valdadele kooli ülespidamiseks olid annud, kitsarinnaliselt ära võtsid; nii jäi rahvakooli alam järk, vallakool, peaaegu täiesti ainuüksi rahva õlgade kanda, mis üleüldiselt nurinat sünnitas. Venestamine mõjub halvavalt hariduse peale.Nii lagunes rahvakool silmanähtavalt. Iseäranis käis tagurpidi emakeele õpetus, niipalju kui teda venestatud koolis veel salliti. Emakeelne lugemine ja kirjutamine aga on just võti, mis rahva ees hariduse-aida ukse lahti keerab. Tagajärg oli, et rahvakooli lagunemisega ühtlasi rahvaharidus langes. Venestamisepolitika ajas ka katse nurja, rahva valgustamiseks vabastajate Aleksandrite mälestuseks rahvakoolist kõrgemat kooli asutada. Ettevõte tõi meie tardunud elusse esiotsa rohket äratust, mis aga raskeks meelehärmaks muutus, kui riigivalitsus 1888 kaua igatsetud Aleksandri-kooli asemele Vene linnakooli rahva rahaga käima pani.
Kirjandus.Kus vaimuharidus kasvab, kasvab ka kirjanduse tarvidus. Niikaua kui rahvakool kängus seisis, roomas ka Eesti kirjandus maas põrmus. Ainus kirjandus, kust vaim kosutust ja hing toidust leidis, oli kiriklik. Kirikuõpetajate hool katsus seda kosutust ja toidust jõudu mööda pakkuda. Meie kirjandus oli peaaegu 19. aastasaja keskpaigani ainult vaimulik. Meie kirjamehed tulid suurelt jaolt kirikuõpetajate seast. Kirjatööd
134
