aga olid pea kõik puudulikud ümberpanekud võõrastest keeltest. Tõusva vabadusega tõusid ka teised elutarvidused ja nõudsid täitmist. Vabadus kinkis meile omad kohtud. Kohtumees peab seadust tundma. Talurahva seadused ilmuvad kui esimesed suuremad ilmalikud raamatud. Vabadus andis talupojale luba oma põllusaadusi vabalt tarvitada: müüa, mis tal on, osta, millest puudus. Talupoeg peab arvama. Ja arvamiseraamatud tekivad meile. Seni oli talupoja terve ilm tema vald. Ainult mõisa vooril pääsis ta valla piirist üle. Vabadus pani inimesed liikuma ja paremat põlve otsima. Inimesed tahtsid kuulda, kuidas võõrsil elatakse. O. V. Masingi (snd. 28. okt. 1763) Nädala leht 1821 ja J. V. Jannseni (snd. 4. mail 1819) Postimees 1857 toovad sõnumeid kaugema maailma veerest. Rahva keelt harisid ja valmistasid uutele mõistetele astjaid F. R. Fählmann (snd. 21. dets. 1789), E. Ahrens (snd. 22. märtsil 1803), F. J. Wiedemann (snd. 18. märtsil 1805), J. Hurt (snd. 10. juulil 1838), M. Veske (snd. 17. jaan. 1843) ja K. A. Hermann (snd. 11. sept. 1851). Rahvalaul, mida mõisa väljal ja pärast talgust sakste häärberi ees kaasitati, jääb orjuse kadumisega vaiksemaks, Kreutzwald (snd. 14. dets. 1803) ja Hurt püüavad teda veel korjata ja esimene loob riismetest Eesti rahva lugulaulu „Kalevipoja“ (1857—1861). Koidula ja Veske, A. Reinvald ja Kuhlbars, M. Lipp ja J. Bergmann, Anna Haava ja Elise Aun, Jakob Tamm ja G. E. Luiga, K. E. Sööt ja Gustav Suits veeretavad juba uue aja viisisid. Reheliste ja ketrajate õhtud, teopoiste õitse tuled ja voorilkäijate soojad toad ei kuuluta enam muinasaja kangete meeste tegusid, uue aja inimene loeb Pärni ja Juhan Liivi, Bornhöhe ja Wilde, Saali ja A. Kitzbergi lugusid. Kiikede kääksumine ja leelutamine kaob, noorem põlv astub teistviisi kokku, esimest korda suurel hulgal ärataval laulupeol 1869, kuna E. Hörschelmann ja K. A. Hermann, Kunileid ja Kappel, Läte ja Türnpu, Miina Hermann ja F. Säbelmann kunstviisisid loovad ja Adam Jakobson Tormas ja Taavet Wirkhaus Väägveres pasunad helisema panevad. Kujutavad kunstid.Kujutavates kunstides leiavad ka üle kodumaa piiri rohket tähelepanemist ja lugupidamist kunstmaalija J. Köleri, kiviraiuja A. Weizenbergi ja puunikerdaja A. Adamsoni tööd. Külavainu ja õitsetuli ei ole meie rahvale mitte enam kokkukäimise-kohtadeks. Seltsid.Seltsid ja ühisused on tõusnud, ja lahked ruumid pakuvad meile õpetust ja äratust,
