tahab läbi käia kõik kodumaa linnad ja „maailma koju tuua“ raadio kaudu.
Tänan lahket pererahvast öömaja eest, palun tervitada perepoega ja lahkun talust. Tahan külastada Lohusuud, siis siirduda läbi Peipsi rannakülade Juhan Liivi kodupaika Alatskivile ja sealt Tartu.
*
Enne Lohusuusse jõudmist peatun teeääres, löön kaardi lahti ja jälgin veel kord läbimatkatud kohti. Mõõdan kaugusi kaardil ja leian, et läbikäidud paigad ei ole kuigi kaugel minu kodukohast. Ometi on nad mulle peaaegu võõraks jäänud kuni käesoleva matkani. Ja pean veel kord tõendama, et minu kodu silmade ees oli meri ja sinna vaadati, seljataha pilku ei pööratud. Soome linnu tunti rohkem kui Alutaguse kõrvekülasid, soomlaste hulgas oli rohkem sõpru ja häid tuttavaid kui sisemaa meeste hulgas. Need olid ainult kuuldused ja jutud, mis kõrvenurgast kodukohta ulatusid, kõrvenurga mehed käisid harva meil, meie sinna ei läinud, olgu siis harukorril maja ehituseks palke tooma, muud asja ei olnud.
Ma mõtlen, et peaks sinna Alutaguse metsaperedesse veel kord tagasi minema pikemaks ajaks, peaks nende olevikku ja veel rohkem minevikku sisse elama ja sellest omapärasest metsaelust suurema sünteesi andma. Peaks jälgima ühe metsapere elu tema esimesest asukast peale, oli siis see sajandite eest sinna asunud sõja-
