teie praegu!“ kostis Johanna. Ja teisele, kes teda üksina Orleansi minna käskis, ‚sest et Jumalalle sõjamehi waja ep olla‘, wastas neitsi: „Sõjamehed sõdiwad, Jumal annab wõidu!“ Õigus jäi Johannale. Terasmundriga kaetud, säraw kiiwer pääs, Orleansis: 1429.sõitis ta nüüd toreda sõjahobuse seljas, püha neitsi kujul ehitud lipp ees, wäehulgaga Orleansi ette ja pääsis õnnelikult linna sisse, kus teda õiskamisega wasta wõeti. Südidus täitis meeleäraheitjaid, kõik tõttasiwad piirajate kantsisid tormama ja mõne päewa pärast oliwad Inglased, kes „nõianeitsit,“ nagu nad Johannat nimetasiwad, kangeste kartsiwad, walli takka kadunud, seega Orleans waba 1429. Rheimsis: 1429.Niisamuti saatis „Orleansi neitsi“ Karli „waenlaste keskelt läbi“ Rheimsi linna, kus harjunud kombel kuningalle suure auuga kroon pähä pandi. Kohe pärast kroonimist palus Johanna luba ‚oma isamajasse tagasi minna, sest et taewane käsk täidetud olla‘. Aga ei antud suukannetki ning wasta tahtmist jäi ta sõjawäe sekka. Weel mitu linna langesiwad tema ilmumise hirmul, enne kui Wangis: 1430.Johanna Burgundlaste wangi sattus ning nemad tema Inglastele ära müüsiwad. Inglise walitsus aga laskis teda Prantsuse inquisitioni läbi nõidana ja Jumala teutajana Johanna: † 1431.surma mõista ning Roueni (l. Ruángi) linnas ära põletada. Weel tuleriidal kinnitas neitsi ennast kõigest, mis tema pääle kaebati, süüta ning ainult taewalikku käsku täitnud olewat. „Jesus“ oli tema wiimne sõna.
Prantsuse maa wõimuses.3. Roueni tuleriidast hoolimata oli õnn igapidi Inglastelt lahkunud: tükk maad teise järele läks oma õige peremehe, Prantslase, kätte tagasi, Paris tegi oma wärawad Karli VII. ees lahti, Burgundlane leppis kuningaga ära, üksi Calais linn tuletas endist Inglise wõimust suurel maal meele. Karli poeg Ludwig XI.: 1461—1483.Ludwig XI. kaswatas kawala käega ning walju wäega kuninglikku wõimust, kautas wõimsate woli ära ning ühendas nende wallad ja niisamuti Burgundia maakonna, mis ta Karli Südi pärandusest (§ 153, 3) oma kätte kiskus, kui kuninga omanduse riigi maaga. Tema poeg Karl VIII.: 1484—1498.Karl VIII., kellega Valois sugu wanem haru kustus, ning järgmine kuningas Ludwig XII.: 1498—1515.Ludwig XII., kellega noorem haru auujärjele astus, ühendasiwad kosjateel Bretagne (l. Bretánje) poolsaare riigiga, tõiwad aga mõlemad Italia sõdade läbi, kus oma walitsust jalale seada tahtsiwad, Prantsuse maale enam kulu kui tulu. See wasta kosus Ludwigi XII. päiwil riik sisemise korra, seadusliku maksu ja korralise kohtupidamise läbi õiete tugewaks. Tema poeg Franz I. saab kuningaks: 1515.Franz I. pärandas krooni ning ühtlasi wägewuse 1515.
