Üleüldine ajalugu (Bergmann)/2224
IV. Järk: Lõuna Europa riigid.
§ 158. Pyrenäi poolsaar.
Hispania maa.1. Hispania maal oliwad mõlemad ristiusku riigid (§ 138, 1) Hispania maa. kaua aega sisemiste segaduste pärast nõdral järjel, kunni 15. aastasaja
teisel poolel Kihlused: 1489.
Isabella: 1474—1504.
Fernando: 1479—1516.Kastilia pärandaja Isabella ning Aragonia auujärjepärija Fernando II. eneste kihluse läbi oma maad üheks kuningriigiks ühendasiwad 1474 ning seega edespidi ühisel jõuul, ehk küll kumbgi riik oma isewiisi ega walitsust käest ei annud, tema üleüldist wägewust kaswatasiwad. Kõige päält püüdsiwad mõlemad walitsejad kuninglikku wõimust waimulikkude ning ilmalikkude wõimsate woli alt lunastada: selle tarwis asutati maale ning linnadesse kroonukohtud, kellele soldatid abiks anti, tunnistati kuningas säälaste rüütlite ordomeistriks (§ 138, 1), seati inquisitioni kohus (§ 131, 2), mis siin „waimuliku nime all ilmalikku tahtmist täitis“, oma werisesse ammetisse. Aga ka riigi radasid laiendati: Muhametlaste wasta algati sõda, sest et nad nõuetud maksu asemel mõegaga ähwardasiwad. Kümne-aastase eitlemise järele Granada langeb: 1492.langes Granada linn: seega lõppes islami walitsus Pyrenäi poolsaarelt. Fernando II. aga walitses wägewa käega, kus juures kardinal Ximenes (l. Chimênes) teda oma nõuuga toetas, terwe Hispania maa üle, kunni surmani 1516.
Portugalia maa. Johann I.: 1385.2. Portugalia maal hakkas Johanni I. päiwil, kellega uus sugukond auujärjele astus, hästi kosuma: kodused tülid kadusiwad, walitsus oli tugew, sõjahimuline rajarahwas saadeti kahjuga tagasi, wõeti päälegi Afrikas Maurlastelt, nagu säälseid Muhametlasi nimetati, kindel Ceuta (l. Seûta) linn ära. Mitte wähem ep olnud wahwa kuninga sisemine tegewus: andis uue seaduse, kandis teaduse ja hariduse eest hoolt, edendas ning kaswatas laewasõitu. Tema kasu pääle purjetasiwad säälsed laewamehed, kuninga noorem poeg Heinrich Meresõitja: 1420.Heinrich Meresõitja kõige ees, tundmata meredelle, leidsiwad saari ja maid, kellest senni ep olnud kuuldudgi, uued kaubateed (§ 171, 3) tegiwad maale laialised warahallikad lahti. Rikkusega ühes kaswis riigi tähtsus: Portugalia walitsus ulatas pea üle kõigi merede ning maailma kauba-ajamine sai mõneks ajaks tema kätte.
§ 159. Appenninuse poolsaar.
Põhja-Italia.1. Italia maa jagunes põhjasõrwast lõunatipuni pisukesteks riikideks: aristokratlik wabadriik ja würstiwald, kuningriik ning paapstipärandus leidsiwad tema pinnal maad. Põhja-Italia Wabadriigid.tähtsamad wabadriigid oliwad Venedigo (§ 139, 1), Genua ja Pisa, kõik kolm kanged kaupa ajamas, aga ka wisad isekeskes kiuslemas, mis läbi kodune ega wäline wõimus õiete edeneda ei wõinud. Wüstiwallad.Mailandis aga sai linnaülem Viskonti raha eest herzogi nime osaliseks, mis hiljemini wäepäälik Franz Sforza eneselle päris ning oma järeltulijate kätte pärandas. Niisamuti astus Florenzis würstiwalitsus wabadriigi asemelle: Medici sugukond, kes rahwa käekäigi ja weel enam teaduse ning kunsti eest suurt hoolt kandis, tõstis tema koguni kõrgelle järjele. Iseäranis tegewad hariduse edendamises oliwad Kosmo Medici: † 1464.Kosmo ja Lorenzo Medici, nende kojas käisiwad selle-aegsed kuulsamad kunstnikud, laulikud, teadusmehed sisse ja wälja. Sellegipärast aeti Medici suguwõsa dominiklase Savonarola kihutusel maalt minema, aga kutsuti pärast südi munga tulesurma wana auu sisse tagasi.
Kesk-Italia.2. Kesk-Italia oli paapsti päralt ning seisis kuria käsu all. Aga kui paapstid Avignoni linna (§ 136, 3) asusiwad, jäi kirikuriik korratuma oleku sisse: kellel woli, püüdis wõimuse kätte, wõitlemine wältas weriselt, alam rahwas ägas ikke rõhumisel. Sääl tahtis Kola Rienzi: 1347.Kola Rienzi wana-aegist Rooma wabadriiki uueste jalale seada: tema sõnakate kõnede sunnil aeti mõisnikud linnast minema, kuulutati priiust, nimetati Rienzi rahwatribuniks (§ 55, 3). Kuid tribuni auu ei kestnud kaua: uhkus ja kõrkus täitis ta südant, rahwas taganes temast, wastalised ajasiwad ta põgenema. Küll tõttas ta teist korda Rooma, aga langes rahutuma rahwa käe läbi. Wast siis, kui paapstid „wangipõlwest“ tagasi pöörsiwad, läks lugu osalt paremaks. Lõuna-Italias wältasiwad troonitülid wana wiisi, kunni 16. aastasaja algusel Neapoli Hispania päralt: 1504.Neapoli riik Hispania walitsuse alla sattus.
§ 160. Balkani poolsaar: Konstantinopoli ärawõtmine.
Greeka riik 13—15 aastasajani.1. Greeka maal ei suutnud Paläologuse järeltulijad (§ 140, 2) riiki mitte kindlalle järjele awitada: wanad wead walitsuse asjus ning keiserlikus kojas ei paranenud, usutülid wältasiwad wahet pidamata edasi, kiirgawa koore all wõitis kombekorratus igas seisuses ikka rohkem wõimust. Ei tuntud enam isamaa armastust ega otsitud tema edenemist: hüürisoldatid, kes kohusest küsimata maad armetumalt rüüstasiwad, hüüti riigikaitsjaiks, kauba-ajamine jäeti Genua ja Venedigo hooleks, riigilaegas tehti mõistmata käte läbi tühjaks, abi ep olnud kuskilt oodata. Seega oli pääletungijail, Türklastel, kerge üht tükki teise järele riigist lahutada, kunni keisrille muud üle ei jäänud kui ainult päälinn.
Türgi riik.2. Türgi riik wõsus Wäikses-Asias Dschingiskhani (§ 144, 1) pärandusest 14. aastasaja algusel. Osman: † 1300.Osman I., kelle järele Türklasi tänapäewani Osmanlasiks kutsutakse, oli tema alustaja. Tema poeg Urchan I. heitis terwe Wäikse-Asia oma alla, nimetas ennast sultaniks, asutas janitschari wäekogu, kelle liikmiks kõige ergemad noored ristiusulised iseäranis islamis õpetati ja sõjariistul harjutati, ning jõudis juba Europasse, kus Gallipoli Türgi päralt: 1357.Gallipoli linn tema kätte sattus 1357. Järgmine sultan Murad I. tõstis Adrianopoli Türgi päälinn: 1361.Adrianopoli Türgi päälinnaks ja hakkas Bulgarlasi ning Serblasi alla heitma. Tema poeg Bajasid I. sammus wõiduteel edasi: Makedoniast Peloponnesuse lõunatipuni ulatasiwad taastades ja rüüstades tema ratsaliste salgad. Sääl kogus Ungria kuningas Sigismund, pärastine keiser (§ 152, 2), suure wäe Kristlasi kokku ning tõttas islamiusulisele wasta. Aga werises Nikopoli lahing: 1396.Nikopoli lahingis 1396 langes säälse ristirahwa lootus: kümnedtuhanded katsiwad weriwälja, teised õhkasiwad ahelas, 10,000 wangi heitsiwad ühe päewaga oda läbi hinge. Ometi ei saanud werine wõitja oma wõidu wilja maitseda: wägew Mongoli khan Timur.Timur, Dschingiskhani wõsu, tuli India, Persia ja Syria maad ära wõites, kuna suits, rusud, surnuluud tema teed tähendasiwad, Wäiksesse-Asiasse. Kiireste tõttas Bajasid temale wasta, aga sattus Angora lahing: 1402.Angora lahingis wangi, kus wõitja teda raudpuuri pannud ning senni kaasas wedanud, kui mure ja häbi talle otsa teinud. Pärast Timuri riigi lagunemist ning koduste tülide kustumist ühendas Mehemet I. taganenud maakonnad uueste ning Murad II. jõudis oma janitscharidega Konstantinopoli alla. 1. tormijooks Konstantinopoli pääle: 1422.Ehk küll linn seekord weel mitte tormil ei langenud, oli ometi hirm suur ning Greeka keiser püüdis paapstiga sõbrustades abi saada. Aga ei pandud „ristisõtta kutsumist“ palju tähele: üksi Ungria ja Poola kuningas Wladislaw (§ 163, 2) ning Siebenbürgeni walitseja Hunyadi läksiwad oma radade kaitsmiseks üle Donau jõe. Kuid Warna lahing: 1444.Warna lahing, kus ristiwägi ühes kuningaga langes, tegi sellegi lootuse tühjaks. Greeka riigi surm sammus silmanähtawalt ligemalle.
Greeka riigi ots.3. Waewalt oli auuahne ning werejänuline Mehemet II. oma isa auujärje pärinud, kui ta keisri Konstantinuse XI. wasta ilma põhjuseta awalikku waenu algas. Arutu wägi, hiljemini sultan ise seas, ilmus linna alla ning piiras tema maa poolt sisse; mere poolt ei pääsenud laewad ligi, sest sadamat warjas suur raudahel. Linnas tegi wäikene hulgakene kõik, mis iial suutis, wallide kaitsmiseks: tormajad löödi tagasi, tormiriistad süüdati põlema, parandati, kus kahju sündis. Sääl laskis sultan öösel hulga laewu üle maanina „raswaga määritud laudteed mööda“ sadamasse wiia ning Tormi jooks: 17. Mail.andis käsu ‚korraga wee ning maa poolt tormi joosta‘. Wara hommikul müristasiwad suurtükid, suits tegi päikese tumedaks, õiskamisega tormasiwad Türgi wäed igast küljest linna pääle. Küll wõideldi wahwaste, aga tund oli tulnud. Linnapäälik langes, wärawad kangutati lahti, janitscharid tungisiwad sisse. Keiser ise langes wahwamate keskel. Konstantinopoli Türgi päälinn.Konstantinopoli oli Türklase käes. Werewalamisele tehti warsti ots, sest orjakaubast oodeti enam kasu; liikuwat wara riisus soldat kolm päewa, hoonetesse ei tohtinud keegi puutuda. Siis kuulutas sultan Mehemet II., et ‚Greeka riiki enam olemas ep ole ning keisrilinn sest saadik sultanilinnaks hüüetakse‘. Täheks wisati kuldrist Sophia kiriku (§ 99, 4) torni otsast maha ning pandi poolkuu asemelle. Ida-Rooma riigi ots: 1453.Nõnda lõppes Ida-Rooma riik 1453, kui 1058 aastat oli iseriikina elanud.
Türgi riigi wägewus.4. Küll käis sõnume kannul, mis Konstantinopoli langemist kuulutas, märka suur ehmatus läbi Europa riikide, aga ükski ei julgenud wägewat wõitjat mingil kombel takistada: Balkani poolsaar oli ning jäi Türklase päralt ja tema walitsus kindlaks Europa pinnal. Üksi Albania würst, südi Standerbeg: † 1467.Standerbeg, kes janitscharide hulgas üles kaswanud, kaitses oma wanemate pärandust kunni surmani, mis pääle säälgi islam walitsema sai. Niisamuti hoidis wahwa Hunyadi (2) Ungria wabaduse Belgradi lahing: 1456.Belgradi lahingi läbi alal, ehk küll aeg ajalt Türgi rööwisalgad rajarahwalle islami wõimust mõegaga meele tuletasiwad.