Piibli Ramat 1739/Juudit

Juditi Ramat.

1. Peatük.

  Nebukadnetsar woidab Arwaksadi ärra.

1.	NEbukadnetsari wallitsusse kahheteistkümnemal aastal, kui ta kunningas olli ülle Assuri rahwa sures Niniwe liñnas, Arwaksadi aial, kes Meda rahwa ülle kunningas olli Ekbatana liñnas,
2.	Ja se ehhitas Ekbatanas ja ümberringi mürid ülles raiutud kiwwast, mislaiuti kolm künart ja pitkuti kuus künart, ja teggi müri körgust seitsekümmend künart, ja laiust wiisküm̃end künart.
3.	Ja teggi selle müritornid ülles liñna wärrawatte peäle sadda künart körguti, ja panni temma raia laiuti kuuskümmend künart.
4.	Ta teggi ka temma körged wärrawad seitsekümmend künart körguti ja nellikümmend künart laiuti, et temma wäggewad wäe hulgad seält woiksid wäljaminna, ja temma jallawäggi söawisid seälöppiksid.
5.	Ja neil päiwil wottis kunningas Nebukadnetsar soddida kunninga Arwaksadi wasto seäl sure laggeda peäl, mis Ragawi raia peäl.
6.	Siis tullid temma jure ühte keik, kes ellasid mäggisel maal, ja keik, kes ellasid Wratti, ja Tigri, ja Hüdaspe jöggedekaudo, ja Elimaide kunningas Iriok, keslaggedalt maalt olli; nenda tullid wägga paljo rahwast Keleuli laste söawäe jure kokko.
7.	Agga Assuri kunningas Nebukadnetsar läkkitas sannumedkeik nende jure, kes ellasid Persia maal, ja keikide jure, kes ellasid öhto pool, ja kes ellasid Kilikias ja Tamaskusses, Libanoni ja Antilibanoni mäel, ja keikide jure, kes ellasid merre kaudo;
8.	Ja nende jure, kes ollid Karmeli ja Kalaadi rahwa seltsist, ja üllemas Kalileas, ja Estrelomi surel laggedal maal;
9.	Ja keikide jure, kes ellasidSamarias ja selle liñnades, ja teile pool Jordani Jerusalemmast, ja Petanest, ja Kellust ja Kedest, ja Egiptusse jöest sadik, ja kes ollidTawnas ja Ramesses, ja keige Kosemi maal,
10.	Kunni tullakse teile pole Tanai ja Memwi, ja keikide jure, kes ellasid Egiptusses, kunni tullakse Mora-ma pole.
11.	Ja keik, kes keik nende made sees ellasid, ei pannud Assuri kunninga Nebukadnetsari sanna mikski, ja ei tulnud mitte temmaga sötta; sest nemmad ei kartnud tedda mitte, waid temma olli nende melest kui nende sarnane mees; sepärrast saatsid nemmad temma Kässud häbbiga ennese jurest taggasi.
12.	Siis sai Nebukadnetsar üpres wägga wihhaseks keik nende Made rahwa peäle, ja wandus omma aujärre ja kunningrigi jures, et ta piddi keige Kilikia, Tamaskusse ja Siria rahwa kätte maksma, ja neid omma moögaga ärratapma, nendasammoti kakeik, kes ellasid Moabi Maal, ja Ammoni lapsed, ja keik Judid, ja keik Egiptusse rahwast, kunni tullakse kahhe merre raiade jure.
13.	Ja temma söddis omma söawäega kuñinga Arwaksadi wasto seitsmeteistkümnemal aastal, ja sai ommas söas woimust, ja aias keik Arwaksadi jallawägge taggasi, ja keik temma hobbose wägge, ja keik temma söawankrid,
14.	Ja wottis temma liñnad ärra, ja tulli Ekbatanast sadik, ja sai tornid kätte, ja teggi tem̃a ulitsad paljaks, ja teotas selle liñna illo ärra,
15.	Ja wottis Arwaksadi Ragawi mäggede peäl kinni, ja laskis tedda omma nooltega läbbi, ja kautas tedda ärra tännapäwani.
16.	Ja temma läks nendega taggasi Nineweliñna, temma, ja keik, kes ta seltsis ollid, üks wägga suur hulk söamehhi: ja olli seäl aega wiitmas ja jodud piddamas, temma ja tem̃a wäggi, sadda ja kakskümmend päwa.

2. Peatük.

  Olowernesse ön ja woimus.

1.	Ja kahheksateistkümnemal aastal, teisel essimesse ku päwal kolmatküm̃end, könneldi Assuri kunninga Nebukadnetsari koias, et keige rahwa kätte piddi maksetama, nenda kui ta olli räkinud.
2.	Ja kunningaskutsus keik ommad üllemad teenrid, ja keik ommad sured issandad kokko, ja piddas nendega omma sallaja nou, ja räkis otsa keik nende Made rahwakurjust omma-su-sannaga.
3.	Ja nemmad moistsid, et keik sedda rahwast piddi kautama, mis ei wotnud temma susanna peäle tulla.
4.	Ja se sündis, kui ta omma nou sai piddanud, siis kutsus Assuri kunningas Nebukadnetsar omma wäe üllema pealikko Olowernest, kes temma järgminne, ja ütles temma wasto:
5.	Sedda ütleb se suur kunningas, keige Made issand: Wata, sinna pead mo silma ees wäljaminnema ja ennesega wotma mehhed, kes omma wahwusse peäle julged on, sadda- ja kakskümmend tuhhat jallawägge, ja hulka hobbosid rüütlidega kaksteistkümmend tuhhat,
6.	Ja sa pead keige selle Ma rahwa peäle minnema, kes mo susanna wasto sannakuulmatta olnud,
7.	Ja neile kulutama, et nem̃ad maad ja wet walmis peawad, et ma tahhan nende peäle wälja miñna ommas kanges wihhas, ja keik Ma kohhad omma wäe jalgega katta, ja selle kätte neid anda risuda,
8.	Ja orrud ja wee-soned peawad nende hawatud täis sama, ja suur woolas jöggi peab nende surnuttega täidetud sama.
9.	Ja ma tahhan nende wangid keige ma-ilma otsa wia;
10.	Agga sinna minne wälja, ja wotta mulle enne ärra keik nende raiad, ja kes so alla heitwad, neid hoia mulle kinni nende karristusse päwani;
11.	Agga kes sannakuulmatta on, neile ei pea so silm armo andma; kässi neid tappa ja ärrarisuda keik ommal maal.
12.	Sest, ni töeste kui ma ellan, ja mo kuñingriik tuggew on, mis ma ollen üttelnud, sedda tahhan ma ka omma käega tehha.
13.	Agga sinna ei pea ühhegi omma issanda sanna ülle astuma waid sa pead keik sedda möda teggema, kui ma sind käsknud ja ei mitte wiltsima sedda tehhes.
14.	Ja Olowernes läks wälja kunninga silma ees, ja kutsus Assuri wäe sured issandad, ja üllemad pealikkud, ja teised pealikkud.
15.	Ja lugges ülles ärrawallitsetud mehhed söa tarwis, nenda kui temma issand tedda olli käsknud, sadda- ja kaksküm̃end tuhhat, ja kaksteistkümmend tuhhat rüütlit, kes am̃oga lasksid.
16.	Ja seädis neid, nenda kui söawäe hulk ühte seätakse.
17.	Siis wottis temma ka wägga sure hulga Kamelid, eeslid ja hobbo-eeslid nende trossiks, ja nende monaks ni paljo lambo ja härge ja kitsesid, et neid ei woind üllesarwata,
18.	Ja iggamehhele wägga paljo mona, ja wägga paljo kulda ja höbbedat kuñinga koiast.
19.	Ja ta läks issi keige omma wäega tele, et ta piddi kunninga Nebukadnetsari ele minnema, ja keik made kohhad öhto pole katma söawankrittega, ja rüütlittega, ja omma ärrawallitsetud jallawäega.
20.	Ja sedda seltsi, mis nendega tulli, olli ni paljo kui rohhotirtsud, ja kui se liiw, mis Ma peäl, sest arro ei olnud seäl peäl nende paljusse pärrast.
21.	Ja nemmad läksid Ninewest ärra kolme päwa teed Pektileti laggeda peäle, ja ta löi leri ülles Pektiletist siñna mäe liggi, mis on üllema Kilikia pahhemal polel.
22.	Ja ta wottis keik omma wägge jallawägge ja rüütlid, ja ommad söawankrid, ja läks seält mäggise male;
23.	Ja löi mahha Wudi ja Ludi rahwast, ja risus paljaks keik Rasesi lapsed ja need Ismaeli lapsed, kes ellasid körwe pool Kellonis wasto lounat;
24.	Ja läks ülle Wratti jöe, ja käis Mesopotamiast läbbi, ja löi keik körged liñnad ümber, mis Arbona jöe kaudo on, kunni tullakse merre pole.
25.	Tem̃a wottis ka Kilikia raiad ärra, ja löi mahha keik, kes tem̃a wasto seisid, ja tulli Jaweti raiade sadik, mis Arabias wasto lounat on.
26.	Ja piras keige Madiani laste ümber, ja pölletas nende maiad ärra, ja risus nende lojuste aiad paljaks,
27.	Ja läks alla Tamaskusse laggeda Ma peäle nisso leikusse päiwil, ja pölletas keik nende wäljad ärra, ja kautas puddolojuksed ja weiksed ärra, ja risus nende liñnad paljaks, ja häwwitas nende laggedad maad ärra, ja löi keik nende nored mehhed moöga terraga mahha.
28.	Siis langes kartus ja hirm temma eest nende peäle, kes randas ellasid, kes Sidonis ja Tirusses ollid, ja kes Suris ja Okinas ellasid, ja keikide peäle, kes Jemnaas ellasid; ka need, kes Atsotis ja Askalonis ellasid, kartsid wägga temma eest.

3. Peatük.

  Olowernesse woimus.

1.	Sepärrast läkkitasid nemmad Käskusid temma jure rahholiste sannadega, kes piddid ütlema:
2.	meie heidame eñast mahha so ette kui kui sure kuñinga Nebukadnetsari sullased, te meiega nenda kui sa arwad ommast melest hea ollewad.
3.	Wata meie küllad, ja keik laggedad nisso wäljad, ja puddolojuksed ja weiksed, ja keik meie maiade lojuste-aiad on ilmsi so silma ees, te nenda, kui so mele pärrast on.
4.	Wata, ka meie liñnad, ja kes neis ellawad, on so sullased; tulle ja olle nende wasto nenda, kui so melest hea on.
5.	Ja need mehhed tullid Olowernesse jure, ja kulutasid temmale need sannad:
6.	Ja temma läks alla omma wäega ranna pole, ja panni liñna-wägge körge liñnade sisse, ja wottis ärrawallitsetud mehhed neist söameeste seltsi.
7.	Ja nemmad ja keik nende Maümberkaudo wotsid tedda wasto kronide ja tansimisse ja trummidega.
8.	Ommeti rikkus ta keik nende raiad ärra, ja raius nende ied mahha: sest temma nou olli keik rikide jummalad ärrakautada, et keik pagganad Nebukadnetsarit ükspäines piddid tenima, ja keikkeled ja nende sugguarrud tedda appi hüüdma kui Jummalat.
9.	Pärrast tulli ta Estrelomi kaudo, mis Totea liggi, mis Juda-Ma sure mäe kinkude kohhal on.
10.	Ja ta löi leri ülles Keba ja Kütopoli wahhele, ja olli seäl terwe ku, et ta piddi keik omma wäe trossid kokko saatma.

4. Peatük.

  Judide kartus, söa ehhitaminne ja palwe.

1.	Kui Israeli lapsed, kes Juda-maal ellasid, said kuulda keik, mis Assuri kunninga Nebukadnetsari keigeüllem pealik Olowernes pagganattega olli teinud, ja kuida ta olli keik nende templid paljaks risunud ja neid ärrakautanud:
2.	Siis kartsid nemmad üpres wägga temma eest, ja ehmatasid ärra Jerusalemma ja Issanda omma Jummala templi pärrast.
3.	Sest nemmad ollid hilja üllestulnud wangipölwest, ja keik rahwas olli nüüd wast Juda-maalt koggunud; ja templiriistad ja altar ja kodda ollid ärrateotamissest pühhitsetud.
4.	Ja nemmad läkkitasid keige Samaria raiadesse, ja külladesse, ja Petoroni ja Pelmeni ja Jeriko ja Koba ja Esora ja Salemi orko.
5.	Ja nem̃ad wotsid enne ärra keik körge mäggede üllemad kohhad, ja teggid mürid nende küllade ümber, ja pannid siñna mona söa tarwis walmis, sest nende wäljad ollid hilja ärraleikatud.
6.	Ja üllem-preester Joakim, kes neil päiwil Jerusalem̃as olli, kirjotas nende jure, kes ellasid Petulias ja Petomestemmas, mis Estrelomi kohhal, se laggeda Ma kohhal, mis Totaimi liggi;
7.	Ja käskis need kohhad hästi hoida, kust mäggise male woib üllesmiñna, sest seält läbbi mindi Juda-male: ja seäl wois pea ärrakeelda neid, kes piddid üllesminnema, et se koht ni kitsas olli, et waewalt kaks meest körwoti joudsid üllesmiñna.
8.	Ja Israeli lapsed teggid nenda, kui üllem-preester Joakim ja keige Israeli rahwa wannemad, kes Jerusalem̃as ellasid, neid ollid käsknud:
9.	Ja keik Israeli mehhed kissendasid ikka peäle Jummala pole ja allandasid ommad hinged allati ikka,
10.	Nemmad ja nende naesed, ja nende wäetimad lapsed ja nende lojuksed: ja keik maialissed, palgalissed, ja nende ostetud orjad pannid kotti-rided omma niuete ümber.
11.	Ja keik Israeli mehhed ja naesed, wäetimad lapsed, ja kes Jerusalemmas ellasid, heitsid templi pole mahha, ja külwasid tuhka om̃a peade peäle, ja lautasid om̃ad kotti-rided Issanda palle ette, ja pannid kotti-riet altari ümber.
12.	Ja nemmad kissendasid Israeli Jummala pole ühhel melel ikka peäle, et ta nende wäetimaid lapsi ei piddand andma risutawaks, egga naesi ärrahäwwitada, egga nende pärris-ossa liñnaid ärrakautada, egga pühha paika andaärrateotamisseks ja häbbiks pagganatte römuks.
13.	Ja Issand wottis nende heält kuulda, ja watas nende ahhastusse peäle: ja rahwas olli paastumas mitto päwa keik seälJuda-maal ja Jerusalem̃as keigewäggewama Issanda pühha paigaees.
14.	Ja üllem-preester Joakim, ja keik, kes temma jures seisid Issanda ees, need preestrid, kes Issandat tenisid, ollid kotti-rided omma niuete ümber pannud, ja töid allati pölletamisse-ohwri, ja rahwa tootusse ja heamelelissed annid.
15.	Ja tuhk olli nende mütside peäl, ja nem̃ad kissendasid keigest wäest Issanda pole, et ta piddi tullema keik Israeli suggu armoga katsma.

5. Peatük.

  Akiori nou Juda-rahwa wasto.

1.	Kui Assuri söawäe keigeüllema pealikkule kulutati, et Israeli lapsed ennast sötta walmistasid, ja et nemmad mäggise Ma kitsad kohhad ollid kinnipannud, ja igga körge mäe üllema kohha ümber müri teinud, ja kommistusse riistad laggedatte peäle pannud:
2.	Siis wihhastas tem̃a üpres wägga, ja kutsus keik Moabi würstid, ja Ammoni pealikkud ja keik merreäärtsed Ma-wallitsejad,
3.	Ja ütles nende wasto: Et kulutage mulle teie Kanaani poiad, mis rahwas se on, mis siin mäggisel maal ellab, ja mis liñnade sees nem̃ad ellawad, ja kui suur nende söddawäggi , ja kust nende wäggi ja ram̃o tulleb, ja kes nende ülle on töstetud kunningaks, ja üllemaks söapealikkuks
4.	Ja mikspärrast nemmad on törkund tulles mo wasto, ja ei mitte ninda kui keik muud, kes öhto pool ellawad.
5.	Siis ütles keige Ammoni laste üllem pealik Akior temma wasto: Et kuulgo mo issand üks könne omma sullase suust, sest ma tahhan sulle töt kulutada selle rahwa pärrast, mis siin mäggisel maal ellab, mis so liggi ellab; ja wallet ei pea mitte so sullase suust wäljatullema:
6.	Sesinnane rahwas on Kaldea-rahwa sugguwössast,
7.	Ja on essiti Mesopotamias asset olnud, et nemmad ei tahtnud omma wannematte jummalatte järrel käia, kes Kaldea-maal ollid.
8.	Agga nemmad on omma wannematte wisidest ärralahkund ja kummardanud sedda Jummalat, kes taewas, sedda Jum̃alat, kedda nemmad tundsid; sepärrast aiasid nende wannemad neid omma jummalatte jurest ärra, ja nemmad pöggenesid Mesopotamia, ja ellasid seäl hulka aega kui woörad.
9.	Ja kuinende Jummal ütles, et nem̃ad om̃a kotto piddid ärraminnema, ja Kanaani-maleminnema, siis ollid nem̃ad seäl woörad, ja said kulda, höbedat, ja lodussid üpris wägga paljo.
10.	Seält läksid nemmad Egiptusse-male, sest keige Kanaani-ma peäle tulli nälg, ja nemmad ollid seäl woörad, senni kui nemmad jälle taggasi pöörsid. Ja nemmad siggisid seäl wägga ja nende suggu olli ilma arwamatta paljo.
11.	Ja kui Egiptusse kunningas nende peäle kippus, ja nende wasto kawwala nou piddas, ja rasketöga ja teiliskiwwi teggemissega neid waewas, ja neid orjaks teggi:
12.	Siis kissendasid nemmad omma Jum̃ala pole, ja ta nuhtles keik Egiptusse maad mitme nuhtlussega, mis ükski ei woind parrandada: sepärrast lükkasid Egiptusse rahwas neid ennaste jurest ärra.
13.	Ja Jummal teggi punnase merre nende ees kuiwaks.
14.	Ja wiis neid sedda teed Sinai mäepole, ja Kadesparnea pole, ja nemmad aiasid wälja keik, kes körbes ellasid.
15.	Ja nemmad ellasid Amoride maal, ja kautasid keik Esbonid sutumaks ärra omma ram̃o läbbi; ja kui nem̃ad said Jordani jöe ülleläinud, pärrisid nemmad keik mäggist maad ennastele.
16.	Ja nemmad aiasid ennese eest ärra Kanaanid, Weresid, Jebusid, Sikemid, ja Kergesid, ja ellasid seäl kaua aega.
17.	Ja ni kaua kui nem̃ad ei teind Jum̃ala ees patto, olli neil hea pölli, sest Jummal, kes üllekohhut wihkab, olli nende jures.
18.	Agga kui nemmad seält tee peält, mis Jummal neile seädnud, ärralahkusid; said nemmad mitme söa läbbi wägga ärrahukkatud, ja woöra male wangi ärrawidud, ja nende Jum̃ala tempel sai mani ärrahäwwitud, ja nende waenlased wotsid nende liñnad käest ärra.
19.	Agga nüüd, et nemmad omma Jummala pole on pöörnud, on nemmad üllestulnud wangi maalt, kus nemmad ollid laiale pillatud, ja Jerusalemma lin on nüüd nende kä, kus nende pühha paik on, ja nemmad on jälle siñna mäggise male assunud, mis tühhi olli.
20.	Ja nüüd, suur aus issand! kui rummalus on sesinnatse rahwa seas, ja nemmad omma Jummala wasto patto tewad, ja meie same tähhele pannud, mis kommistusse assi se on; siis tahhame meie üllesminna, ja nendasöaga neid ärrawoita.
21.	Agga kui nende rahwa seas üllekohhut ei olle, siis mingo kül minno issand neistmöda, et nende Issand ja nende Jummal ei wottaks neid kaitsta, ja meie jääksime sedda wisikeige ma-ilmateotusseks.
22.	Ja se sündis, kui Akior need sannad sai räkinud, nurrises keik se rahwas, mis seäl maia ümber olli, ja seisis; ja Olowernesse sured issandad, ja keik, kes merre äres ja Moabi maalellasid, ütlesid, et tedda piddi tükka raiutama.
23.	Sest nemmad ütlesid: Meie ei tahha mitte Israeli lapsi karta, sest wata, se on üks rahwas, kelle seas ei olle ühtegi wägge, egga rammo kange taplusse wasto.
24.	Sepärrast tahhame meie üllesminna, ja nemmad peawad keik sinno wäele roaks sama, issand Olowernes!

6. Peatük.

  Akior saab Juda rahwa kätte ärraantud.

1.	Ja kui nende meeste kärrin soiko jäi, kes koggodusse ümber ollid, ütles Olowernes Assiria wäe üllem söa-pealik Akiori wasto keige woöra suggu rahwa kuuldes, ja keige Moabi laste wasto.
2.	Agga mis meesolled sinna Akior, ja mis on need Ewraimi palgalissed? et sinna meie seas ennekulutanud nenda kui meie tänna kuleme, ja üttelnud, et Israeli suggu wasto ei pea mitte söddima, et nende Jummal neid wottab kaitsta? agga mis mu Jummal on, kui Nebukadnetsar ep olle mitte?
3.	Tem̃a wottab omma surewäe wäljaläkkitada, ja need hopis Ma peält ärrakautada, ja nende Jummal ei sa neid mitte peästa; waid meie temma sullased tahhame neid mahhalüa, ninda kui ühhe innimesse, ja nemmad ei sa meie hooste rammo wasto mitte seista.
4.	Sest hoostega tahhame meie neid ärratallada, ja mäed peawad nende werrest öiete märjaks, ja nende wäljad nende surnuttest täis sama: ja nemmad ei pea ühhe jalla sammoge mitte sama meie wasto seista, waid peawad koggoniste hukka sama; sedda ütleb kunningas Nebukadnetsar, keige made issand, sest temma on üttelnud, et tem̃a sannad ei pea mitte tühjaks minnema.
5.	Agga Akior Ammoni palgalinne! kes sa need sannad om̃a üllekohto päwal olled räkinud, siña ei pea eñam mitte miño pallet näggema sestsinnastsest päwast, senni kui minna saan selle suggu kätte maksnud, kesEgiptusse-maalt wälja-tulnud.
6.	Ja siis peawad minno wäe raud-riistad, ja minno sullaste wäggi so külgedest läbbi minnema, ja sa pead nende sekka langema, kes hawatud, kui ma saan taggasi tulnud.
7.	Ja minno sullased peawad sind pannema selle mäggise Mapeäle seisma, ja peawad sind pannema ühhe neisse linnasse, kuhho minna tahhan üllesminna.
8.	Ja sinna ei pea mitte hukka sama, enne kui sind nendega hopis ärrakautakse.
9.	Sepärrast, kui sa nüüd ommas süddames lodad, et neid ei woi mitte kättesada, siis ärra minne mitte näotummaks. Minna ollen räkinud, ja ei ühteainust minno sannust ei pea tühjaks sama.
10.	Ja Olowernes käskis ommad sullased, kes temma maia ümber seisid, et nemmad piddid Akiorit kinniwötma, ja tedda Petulia liñna saatma, ja Israeli laste kätte ärraandma.
11.	Ja temma sullased wotsid tedda, ja wisid tedda lerist laggedale, ja läksid laggedalt mäggise male, ja tullid nende kaewude jure, mis Petulia al ollid.
12.	Ja kui liñna mehhed mäe otsa peält näggid neid tullewad, wotsid nemmad ommad söa-riistad kätte, ja läksid liñnast wälja ühhe körge mäe peäle: ja igga mees, kes lingoga moistis wiskada, hoidsid sedda paika hästi, kust nem̃ad piddid üllestullema, ja wiskasid neid kiwwidega.
13.	Siis läksid nemmad mäe alla, ja siddusid Akiorit kinni; ja kui nemmad tedda mäe alla said mahhaheitnud, jätsid nemmad tedda mahha, ja läksid omma issanda jure taggasi.
14.	Ja kui Israeli lapsed ommast liñnast allaläksid, astusid nemmad temma jure, teggid tedda lahti, wisid tedda Petulia liñna, ja pannid tedda omma liñna würstide ette seisma.
15.	Ja sel aial ollid Würstid: Osias Mika poegSimeoni suggust, ja Abris Kotonieli poeg, ja Karmis Melkieli poeg.
16.	Siis kutsusid nemmad keik liñna wannemad kokko; ja keik nored mehhed ja naesed jooksid koggodusse jure kokko, ja seädsid Akiorit kesset omma rahwast seisma; ja Osias küssis temmalt, mis sündinud olli.
17.	Tem̃a kostis ja räkis neile ülles need asjad, mis Olowernese ees koggodusses ollid sündinud, ja keik need sannad, mis tem̃a Assuri laste würstide seas olli räkinud, ja mis Olowernes Israeli suggu wasto hooplikkult räkinud.
18.	Siis heitis rahwas mahha, kummardasid Jummalat, kissendasid, ja ütlesid:
19.	Issand, sinna taewa Jummal! wata nende hooplemisse peäle, ja hallasta meie alwa suggu peäle, wata nende palle peäle, kes selsinnatsel päwal sinnule on pühhitsetud.
20.	Ja nemmad trööstisid Akiorit, ja kiitsid tedda wägga.
21.	Ja Osias wottis tedda koggodussest ärra ennese kotta, ja teggi wannemattele jodud: ja nem̃ad hüüdsid Israeli Jum̃alat keige se ö appi.

7. Peatük.

  Petulia lin saab ümberpiirtud.

1.	Teisel päwal kulutas Olowernes keige om̃a söawäele, ja keige omma rahwale, kes temmale appi tullid, et nemmad piddid ühtlase temmaga Petulia wasto minnema; ja et need körged kohhad, kust mäggise male üllesminnakse, piddid enne ärrawoetama, ja Israeli laste wasto södditama.
2.	Ja selsammal päwal läksid temmaga ühtlasekeik nende wäggewad mehhed wälja: ja nende söameeste wäggi olli sadda ja seitsekümmend tuhhat jalla-meest, ja kaksteistkümmend tuhhat rüütlit, issi trossid ja need mehhed, kes jalla nende seas ollid, neid olliüpris wägga paljo.
3.	Ja nemmad löid leri ülles siñna orko, mis Petulia liggi on, ühhe kaewo jure, ja nem̃ad lautasid ennast laiuti Totamist Peltemist sadik, ja pitkuti Petuliast Kiamonist sadik, mis Estrelomi kohhal on.
4.	Agga kui Israeli lapsed nende sure hulga said nähha, ehmatasid nemmad wägga ärra, ja ütlesid teine teise wasto: Needsinnatsed pannewad nüüd keik se Ma kinni; ei körged mäed, ei orrud, egga mäekingud ei suda nende raskust kanda.
5.	Ja iggaüks wottis om̃ad söariistad kätte, ja kui nemmad pu-pinnud om̃a tornide peäl said süütnud pöllema, jäid nemmad keige ö wahtima.
6.	Agga teisel päwal töi Olowernes keik omma hobbose-wäe wälja Israeli laste silma ette, kes Petulias ollid.
7.	Ja katsus need kohhad läbbi, kust nende liñna saaks üllesminna, ja käis nende wee-kaewud waatmas, ja wottis neid enne ärra, ja panni nende jure söameeste leri seisma, agga issi läks ta jälle omma rahwa jure.
8.	Ja keik Esawi laste würstid, ja keik Moabi-rahwa üllemad ja merreäärtse Ma pealikkud tullid temma jure, ja ütlesid:
9.	Meie issand kuulgo nüüd meie könnet, et sinno wäggi hawo ei sa.
10.	Sest sesinnane Israeli laste rahwas ei loda mitte omma oddade peäle, waid omma körge mäggede peäle, kus nem̃ad isse ellawad. Sest se polle mitte hölpus assi mäggede otsa üllesmiña.
11.	Ja nüüd, issand! ärra söddi mitte nende wasto nenda kui öige wisiga södda petakse; ei siis sa üksainus mees so rahwa seast seält langeda.
12.	Waidjä sinna omma leri, hoia hästiiggameest omma wäe hulgast, ja lasse ommad sullased needwe kaewud hästi hoida, mis mäe alt wäljajooswad.
13.	Et seält keik wet wötwad, kes Petulias ellawad, siis wottab janno neid ärra, et nemmad omma liñna peawad sinno kätteandma; agga meie ja meie rahwas tahhame üllesminna mäe otsade peäle, mis liggi on, ja nende päele leri ülleslüa ühhekseestwarjuks, et mitte üks mees ei pea liñnast wälja sama.
14.	Ja nemmad issi, ja nende naesed, ja nende lapsed löppewad nälga ärra: ja enne kui moök nende peäle saab, on nemmad jo maas omma ulitsatte peäl, kus nemmad ellawad.
15.	Ja nenda saad sa kurja nende kätte maksta selle pärrast, et nemmad on wasto seisnud, ja ei tulnud mitte sinno wasto rahhoga.
16.	Ja need sannad ollid Olowernesse ja keige temma sullaste mele pärrast, ja nemmad seädsid ühhes nous, et keik nenda piddi tehtama, kui nemmad ollid räkinud.
17.	Sepärrast läks Ammoni-laste leer ärra, ja wiis tuhhat Assuri meest nendega, ja löid leri ülles ühte orko, ja wotsid Israeli laste wet, ja wee-kaewud nende eest ärra.
18.	Ja Esawi ja Ammoni lapsed läksid ülles ja löid leri ülles sinna mäggise male, mis Totami kohhal, ja läkkitasid monningadende seltsist louna ja öhto pole Ekrebeli kohhale, mis Kusi liggi on, Mokmuri jöe äres; ja keik mu Assiria wäggi lei leri ülles laggeda peäle, ja kattis keik sedda maad; ja nende maiad, ja trossid jäid paljo rahwaga paigale seisma, ja neid olli üpres wägga paljo.
19.	Agga Israeli lapsed kissendasid Issanda omma Jummala pole, sest nende meel läks arraks, sest et keik nende waenlased ollid nende ümberpiirnud, nenda et neil es olle maad nende käest ärrapöggeneda.
20.	Ja keik Assuri leer jäi nende ümber seisma, nende jalla-wäggi ja söawankrid, ja hobbose-wäggi, kolmküm̃end ja nelli päwa, ja keikile, kes Petulias ellasid, jäid nende wee-astjad tühjaks.
21.	Kaewud jäid ka nitühjaks weest, etneil es olle ennam ühhekski päwaks wet jua tarwidusseks, waid moödo pärrast anti neile jua.
22.	Sepärrast jäid nende lapsed kurwaks, ja nende naesed ja nored mehhed nörkusid ärra janno pärrast, ja langsid liñna ulitsatte peäle mahha, ja wärrawatte su sisse; ja nende sees es olle ennam ühtegi rammo.
23.	Siis tullid keik rahwas, nored mehhed, naesed ja lapsed Osia ja liñna üllematte jure kokko, ja kissendasid sure heälega, ja ütlesid keige wannematte ees:
24.	Jummal moistko meie ja teie wahhele kohhut, sest teie ollete meie wasto suurt üllekohhut teinud, et teie rahho pärrast Assuriga ühtegi ei olle räkinud.
25.	Ja nüüd ei olle ükski meie abbimees, waid Jummal on meid nende kätte ärramünud, et meie peame janno ja sure hädda sees nende silma ees hukka sama.
26.	Sepärrast kutsuge neid nüüd, ja andke keik se liñna Olowernesse rahwale ja keige temma wäele ärrarisuda.
27.	Sest se onparrem, et meie neile sagiks jäme; sest meie tahhame orjad olla, et meie hing ellusse jääks, ja et meie omma silmaga ei sa omma laste surma nähha, et meie naesed ja lapsed ärra ei nörgu.
28.	Meie hüame teie wasto taewast ja maad, ja omma Jummalat ja omma wannematte Issandat tunnistajaks, kes meie pattude ja meie wannematte pattude pärrast meie kätte maksab, et temma ei teeks nenda, kui meie tänna olleme räkinud.
29.	Ja suur nut sündis ühhest suust keige koggodusse hulkas, ja nemmad kissendasid Issanda Jummala pole sure heälega.
30.	Agga Osias ütles nende wasto: Olge julged, weñad! kannatage weel wiis päwa, ehk Issand meie Jum̃al pörab señi om̃a hallastust meie pole, sest tem̃a ei wotta meid mitte iggaweste mahhajätta.
31.	Agga kui need päwadsawad möda läinud, ja meile ei tulle abbi kustki, siis tahhan minna teie sannade järrele tehha.
32.	Ja tem̃a jaggas rahwast ärra ennese leri, ja nemmad läksid ärra müride ja liñna tornide peäle, ja naesed läkkitas ta ärra nende koddade sisse, ja nemmad ollid liñnas sures ahhastusses.

8. Peatük.

  Juditi julge nou Juda rahwa heaks.

1.	Agga neilsammul päiwil kulis sedda Judit Merari tüttar, Merari olli Oksi poeg, kes Josepi poeg, kes Osiri poeg, kes Elkia poeg, kes Eliu poeg, kes Kelkiu poeg, kes Eliabi poeg, kes Natanaeli poeg, kes Salamieli poeg, kes Sarasadai poeg, kes Israeli poeg.
2.	Ja Juditi mees olliManasses, ühhest suggu-arrust, ja suggustwössast, ja olli odra leikusse aial ärrasurnud.
3.	Sest temma seisis nende jures, kes wäljal wihko siddusid, ja kuisuur päwapallaw tem̃a pähhä kinnihakkas, heitis tem̃a omma wodisse, ja surri Petulia omma liñna ärra, ja teisedmatsid tedda temma wannematte jure sinna wäljasse, mis Totami ja Pelamini wahhel on.
4.	Ja Judit olli ommas koias lesk olnud kolm aastat, ja nelli kuud.
5.	Ja teggi omma koia kattukse peäle ennesele ühhemaia, ja panni kotti-riet ennese ümber, ja temma lesse-rided ollid temma selgas.
6.	Ja ta paastus iggapääw om̃a lesse-pölwes, agga ei mitte laupäiwil, ei hingamisse päiwil, egga nore ku laupäiwil, ei nore ku päwal, ei muPühhade päiwil, egga Israeli rahwa römo Pühhil.
7.	Ja temmal olli känna teggomood, ja näust olli ta wägga illus: ja temma mees Manasses jättis temmale kulda ja höbbedat, sullasid ja ümberdajaid, weiksid ja pöllusid, ja need jäid temma kätte.
8.	Ja ei olnud ükski, kes kurja könnet tem̃a peäle olleks töstnud, sest tem̃a kartis wägga Jum̃alat.
9.	Ja kui temma om̃arahwa kurjad sannad üllematte wasto kulis, et neil wee pudo pärrast arg meel olli, ja kui Judit keik sannad kulis, mis Osias nende wasto räkinud, ja kuida ta neile olli wandunud, et ta piddi liñna wie päwa pärrast Assiria rahwakätte ärraandma.
10.	Läkkitas temma omma ümmardaja, kes temma warrandusse ülle olli, ja kutsus om̃a liñna wannemad Osiast, Kabrit ja Karmit.
11.	Ja kui nemmad temma jure tullid, ütles temma nende wasto: Et kuulge teie mind, teie üllemad! kes Petulias ellate, teie sanna polle mitte öige, mis teie selsinnatsel päwal rahwa wasto ollete räkinud, ja wandega sedda kinnitanud, mis teie Jummala ja meie wahhele ollete räkinud, ja üttelnud, et teie tahhate liñna meie waenlaste kätte ärraanda, kui neil päiwil Issand ei wotta meie pole pöörda, eggameid aidata.
12.	Ja kes ollete teie nüüd, kes tännasel päwal Jummalat ollete kiusanud, ja seisate Jummala assemel innimeste laste hulkas.
13.	Küssige nüüd külkeigewäggewamalt Issandalt, ja teie ei pea ommetiühtegi teäda sama ei iggaweste.
14.	Sest teie ei woi mitte ükskordinnimesse süddame süggawust ärraleida, egga temma mötte sanno kätte sada; kuidas tahhate teie siissedda Jummalat, kes keikneedsinnatsed asjad on teinud, läbbikatsuda, temma meelt ärratunda, ja temma arwamist ärramoista? ei milgi wisil, mowennad! ärge kihhutage Issandat meie Jummalat mitte wihhale.
15.	Sest kui temma wie päwa pärrast ei tahha meid aidata, siis on temmal melewald kä, mil päiwil ta issi tahhab meid kaitsta, ellik meid meie waenlaste nähhes ärrakautada.
16.	Ärge pange mitte Issanda meie Jum̃ala nouud pandiks, sest Jum̃al ei olle mitte ninda kui innimenne, kedda woib ähwardada, egga ninda kui innimesse laps, kes kohto alla tulleb.
17.	Sepärrast ootkem temma käest ärrapeästmist, ja hüüdkem tedda endile appi, siis wöttab temma meie heält kuulda, kui se temma mele pärrast on.
18.	Sest meie pölwes ei olle ükskitousnud, ep olle ka tännapägi ühtegi suggu, egga sugguwössa egga koggodust, egga liñna meie seas, kes kättega tehtud jummalad kummardawad, ninda kui ennemuiste sündinud.
19.	Sepärrast anti meie wannemad moöga ja ärrarisumisse kätte, ja langsid hirmsaste meie waenlaste ette mahha.
20.	Agga meie polle ühtegi muud Jum̃alat tundnud, kuid agga tedda, sepärrast lodame meie, et tem̃a ei olle meie egga meie suggu pärrast holeto.
21.	Sest kui meie lin ärrawoetakse, siis pölletakse keik meie Juda-ma ärra, ja meie pühhad paigadrisutakse ärra, agga nende teotust nouab temma meie suust.
22.	Ja meie wendade ärratapmist, ja Ma-rahwawangiwimist, ja meie pärrandusse ärrahäwwitamist, maksab tem̃a meie kätte pagganatte seas, kuhho meie orjaks jäme, ja same neile, kelle kä meie olleme pahhandusseks ja naeruks.
23.	Sest meie orja-pölli ei sada meilemitte armo, waid Issand meie Jum̃al sadab meid häbbi sisse.
24.	Sepärrast, wennad! näitkem om̃a wendadele ülles, et meie nende hinge eest seisame; ja need pühhad paigad, ja se kodda ja se altar on meie holeks.
25.	Peälegi tahhame meie Issandat omma Jummalat tännada, kes meid nendasammoti kiusab, kui meie wannemid.
26.	Mötlege se peäle, mis ta Abraamiga teggi, ja kuida ta Isaakit kiusas, ja mis Jakobile Siria-Mesopotamias sündis, kui ta Labani omma emma wenda lambad hoidis.
27.	Sest nenda kui temma neid tulle läbbi kiusas, et nemmad ommad süddamed piddid läbbi katsuma, ei olle temma weel mitte meid nuhhelnud, waid maenitsusseks karristab Issand neid, kes temma liggi tullewad.
28.	Siis ütles Osias temma wasto: Keik, mis sa olled räkinud, olled sa waggast süddamest räkinud, ja sedda ei olle, kes sinno sannade wasto panneb.
29.	Sest tänna ei olle sinno tarkus wast awwalikkuks sanud, waid sinno ello algmissest on jo keik rahwas sinno moistust ärratundnud, et sul hea süddame mötleminne on.
30.	Agga rahwal olli suur janno, ja sepärrast sundisid nemmad meid nenda teggema, kui meie olleme neile räkinud, ja ühhe wande ennaste peäle wotma, mis ülle meie ei tahha astuda.
31.	Pallu nüüd Jummalat meie eest, sest sinna olled üks jummalakartlik naene, et Issand läkkitaks meile wihma, ja täidaks meie kaewud, et meil ei olleks ennam pudo.
32.	Agga Judit ütles nende wasto: Kuulge mind, minna tahhan ühhe tö tehha, mis keik suggule, ja meie suggu lastele peab heaks tullema.
33.	Seiske teie tänna öse wärrawas, ja minna tahhan omma ümmardajaga wäljaminna, ja neil päiwil, kui teie ollete üttelnud, et teie tahhate liñna meie waenlaste kätte anda, tulleb Issand minno käe läbbi Israelit armoga katsma.
34.	Agga ärge küssige teie mitte minno teggemisse järrele, sest minna ei ütle teile ühtegienne, kui se saab tehtud, mis minna tahhan tehha.
35.	Siis ütles Osias, ja üllemad temma wasto: Minne rahhoga, ja Issand Jummal käigosinno eel meie waenlaste kättemaksmisseks.
36.	Ja nemmad pöörsid sest maiast ärra, ja läksid söa-hulga jure.

9. Peatük.

  Judit pallub Jummalat.

1.	Agga Judit heitis silmili mahha, ja panni tuhka omma Pea peäle, ja panni kotti-riet ennese ümber; ja selsam̃al öhtul ohwerdati weel suitsetamisse-ohwer Jerusalemmas Jummala koias ja Judit kissendas Issanda pole sure heälega ja ütles:
2.	Issand minno issa Simeoni Jummal, kellele sa moöga olled annud woöra suggu rahwa nuhtlusseks, kes neitsi ärranaersid, lapse kodda lahtiteggid rojusseks, ja temmareied paljaks wotsid häbbiks, ja temmaneitsi au naeruks ärrateotasid; sest sinna ütlesid: Se ei pea mitte nenda ollema, ommeti nem̃ad teggid sedda.
3.	Sepärrast olled siña nende üllemad surma annud, ja werriseks teinud nende wodi, mis pettusse eest häbbenes: ja siña löid sullased wäggewattega, ja need wäggewad, kes au-järre peäl, mahha.
4.	Nende naesed andsid sinna ärrarisutawaks, ja tütred wangiks, ja keik sagi omma armastud lastele jauks: nemmad ollid wihhased öige wihhaga sinno pärrast, ja nende öe were ärrateotaminne olli hirmus nende melest, ja hüüdsid sind appi; ohJummal, minno Jummal! kule mind leske.
5.	Sest sinna olled nisuggused asjad enne, kül siis, kül pärrast, teinud, ja mis nüüd on; ja mis weel tulleb, olled sa ärramöttelnud, ja mis sa olled möttelnud, se on sündinud.
6.	Ja mis sa tahtsid, se seisis walmis, ja nem̃ad ütlesid: Wata siin meie olleme, sest keik sinno teed on walmis, ja sinno kohtomoistus sünnib sedda möda, kui sa enne ärratunned.
7.	Sest wata, Assiria rahwast on paljo ja wäggewad, nemmad on surelissed, hooste ja rüütlitte peäle: nemmad kiitlewad jalla-wäe rammust, nemmad lootwad kilpide, oddade, ammude, ja lingude peäle, ja ei tea mitte, et sinna se Issand olled, kes söddimissed löppetab: Issand onsinno nimmi.
8.	Murra sinna nende rammo omma wäega, katkesta nende wäggi ommas tullises wihhas, sest nemmad on nou piddanud, sinno pühhad paigad ärrateotada, sinno au nimme hingamisse maia rojaseks tehha, ja sinno altari sarwe rauaga mahhalüa.
9.	Wata nende körkusse peäle, läkkita omma wihha nende Pea peäle: anna rammo minno, ühhe lesse käele, sedda tehha,mis ma ommas meles ollen ettewötnud.
10.	Lö sullased üllemattega, ja üllemad nende sullastega mahha minno ulede kawwalusse läbbi, ja murra nende körkust naese käe läbbi.
11.	Sest sinna ei näita ülles omma rammo sure hulga läbbi, egga omma wallitsust wäggewatte läbbi; waid sinna, allandlikkude Jum̃al! sinnaolled wähhematte abbimees, nödrade aitja, nende hoidja, kes meelt ärraheitwad, ja nende ärrapeästja, kel ep olle lotust.
12.	Töeste, töeste minno Issa Jummal, ja Israeli pärrandusse Jummal, taewa ja Ma Issand, wee loja, keige omma lomade kunningas, kule minno palwe!
13.	Te minno sannad ja kawwala nou hawaks ja armiks neile, kes sinno seädusse, ja sinno pühhitsetud koia, ja Sioni mäe, ja se koia wasto, mis sinno laste kä on, kowwa nou on piddanud.
14.	Anna keige omma rahwale ja keige sugguarrudele tundmist, et nemmad teäda sawad, et sinna keige wäe ja rammo Jummal olled, ja et muud keddagi ep olle, kes Israeli suggu hoiab, kui sinna üksi.

10. Peatük.

  Judit lähhäb Olowernesse leri.

1.	Ja se sündis, kui Judit löppes Israeli Jummala pole kissendamast, ja keik needsinnatsed sannad sai wäljaräkinud,
2.	Tousis temma maast ülles, ja kutsus omma ümmardajat, ja läks alla siñna kotta, kuhho ta hingamisse päiwil ja omma Pühhade aeges wibis.
3.	Ja heitis kotti-riet ennese ümbert ärra, mis temma selgas olli, ja panni omma lesse-riet peält ärra, ja pessis omma ihho ülleüldes, ja woidis ennastpakso salwiga, ja seädis ommad juuksed, ja panni tanno ennese pähhä, ja panni ommad illusad rided selga, misga ta olli ehhitud, omma mehhe Manasse ello aeges.
4.	Ja panni kingad ennese jalga, ja ehhitas ennast käe ja kaela kedidega, sörmustega, körwa-röngastega, ja keige omma illusa ehtega: ja ta teggi ennese silmad wägga illusaks, et ta piddi meeste silmad ärrapetma, kes ial temma peäle piddid waatma.
5.	Ja omma ümmardajale andis temma ühhe nahk-lehkri winaga, ja krusi ölliga, ja täitis ühhe kotti jahhoga ja wigikakkudega, ja puhta leibadega, ja mähkis keik riistad kokko, ja panni temma selja peäle.
6.	Ja nemmad läksid wälja Petulia liñna wärrawa jure, ja leidsid Osiast, ja liñna wannemad Kabrit, ja Karmit seäl seismast.
7.	Agga kui nemmad tedda näggid teistwisi näoga, ja teiste riettega, immetellesid nemmad otse wägga temma illusa näo pärrast, ja ütlesid temmale:
8.	Jummal, meie wannematte Jummal tehko sind armsaks, ja önnistago sinno nouud Israeli laste kiitlemisseks, ja Jerusalemma üllendamisseks, ja Judit kummardas Jummalat,
9.	Ja ütles nende wasto: Käskige liñna wärrawa minnule lahti tehha, ja minna tahhan wäljaminna, et need asjad woiksid korda sada, mis teie minnoga ollete räkinud, ja nemmad käsksid nored mehhed temmale lahti tehha, nende kui temma olli räkinud,
10.	Ja nemmad teggid nenda. Ja Judit läks wälja, temma issi, ja ta ümmardaja temmaga, ja liñna mehhed waatsid temma järrele, senni kui ta mäe alla, ja orrust läbbi läks, et tedda ei saand ennam nähha.
11.	Ja nemmad käisid otsekohhe orgus, ja Assiria eestwaht tulli temma wasto,
12.	Ja wotsid tedda kinni, ja küssisid: Kelle pärralt sa olled, ja kust sa tulled, ja kuhho sa lähhäd? temma ütles, minna ollen Ebrea naesterahwas, ja pöggenen nende eest ärra, sest nemmad sawad ommeti teie kätte roaks.
13.	Sepärrasttullen minna Olowernesse teie wäe keige üllema pealikko silma ette, tössised asjad kulutama, ja tahhan temmale sedda teed näidata, mis ta peab minnema, etta saaks keik ülle mäggise Ma wallitsust kätte, et ükski innimenne, kel ellaw hing sees, ei sa sannage lausuda temma meeste wasto.
14.	Agga kui need mehhed temma sannad kuulsid, ja temma näggo tähhele pannid, et se nende melest wägga immelik illus olli, siis ütlesid nemmad temma wasto:
15.	Sinna olled omma hinge peästnud, et sa ruttand meie issanda silma ette alla tullema: Sepärrast minne nüüd temma telki, monned meie seltsist peawad sind saatma, kunni nemmad sind temma kätte andwad.
16.	Agga kui sinna temma ees seisad, ärra karda mitte ommas süddames, waid kuluta keik need asjad, mis sa siin olled räkinud, siis wottab temma sinnule head tehha.
17.	Ja nemmad otsisid ennaste seast sadda meest wälja, ja andsid neidtemmale ja temma ümmardajale seltsiks, need wisid neid Olowernesse telgi jure.
18.	Ja keik jooksid temma leris kokko, sest nemmad said kuulda, et ta liggi olli, ja tullid ja jooksid temma ümber, kui temma wäljas Olowernesse telgi tagga seisis, senni kui nemmad temmale Juditist said kulutanud.
19.	Ja nemmad pannid temma illusa näo immeks, ja temma pärrast pannid nemmad ka Israeli lapsed immeks. Ja teine ütles teise wasto: Kes woib seddasamma rahwast pölgada, kelle jures nisuggused naesed on? sest se polle mitte hea, et üks mees nende seast peaks ülle jäma: kui neid ellusse jäetakse, woiksid nem̃ad keik ilma-Ma kawwala nouga ärrapetta.
20.	Siis läksid Olowernesse üllemad teenrid, ja keik temma sullased wälja, ja wisid tedda telgisse.
21.	Ja Olowernes hingas ommas wodis kardinide tagga, need ollid purpurist, kullast, Maragdi ja kallist kiwwidest, mis ollid sisse kootud.
22.	Ja kui nemmad temmale ütlesid Juditist, tulli temma telgi oue, ja lampid höbbe-kauside sees kanti temma ees.
23.	Agga kui Judit temma ja temma sullaste ette tulli, pannid nemmad keik temma illusa näo immeks, ja temma heitis silmili mahha, ja kummardas temma ette; agga temma sullased töstsid tedda ülles.

11. Peatük.

  Juditit woetakse Olowernessest kauniste wasto.

1.	Ja Olowernes ütles temma wasto: Olle julge, naene! ärra karda mitte omma süddames, sest minna polle, weel ilmasükhelegi innimessele kurja teinud, kes hea melega tahhab Nebukadnetsarit keige ma-ilma kunningast tenida.
2.	Kui nüüd sinno rahwas, kes mäggise Ma peäl ellawad, ei olleks mind pölgnud; siisei olleks minna ial nende wasto omma odda töstnud, agga sedda on nemmad issi ennastele teinud.
3.	Sepärrast ütle nüüd minnule, mikspärrast olled sa nende jurest ärrakarganud, ja meie jure tulnud? sest sa tulled otse önneks: Olle julge, selsinnatsel ösel pead sa ellama, ja weel pärrastke.
4.	Sest siinep olle sedda, kes sinnule liga teeb, waid iggaükspeab sinnule head teggema, nenda kui minno issanda kunninga Nebukadnetsari sullastele sünnib.
5.	Siis ütles Judit temma wasto: Wotta omma ümmardaja sannad kuulda, ja lasse omma ümmardaja sinno ette räkida, sestminna ei tahha mitte omma issandale wallet kulutada selsinnatsel ösel.
6.	Ja kui sinna omma ümmardaja sannade järrele wottad tehha, siis wottab Jummal omma tö täieste sinnoga ärratehha, ja minno issanda nouud ei lähhä mitte nurja.
7.	Sest ni töeste kuiNebukadnetsar keige Made kunningas ellab, ja temma rammo ellab, kes sind on wäljaläkkitanud, igga hingele öigust teggema, et mitte innimessed ükspäinis sinno läbbi ei pea tedda tenima; waid ka metsa-ellajad ja oue-lojuksed, ja liñnud, mis taewa al, peawad sinno rammo läbbi Nebukadnetsari ja keik temma suggu al ellama.
8.	Sest meie olleme sinno tarkussest, ja sinno hinge surest moistussest kuulnud, ja keik Ma-ilmaleon teäda sanud, et sinna ükspäinis keige kunningrigi sees hea, ja kange tarkussega, ja immelik ommas söa piddamisses olled.
9.	Meie olleme sedda asja, mis Akior sinno koggodusse sees on räkinud, ja temma sannad kuulnud, sest Petulia liñnamehhed on tedda kätte sanud, ja temma on neile kulutanud keik, mis temma sinno jures on wäljaräkinud.
10.	Sepärrast, aus suur Issand! ärra panne temma sanno mitte a-uks, waid panne neid omma süddamesse, sest need on tössi; sest meie suggule ei tulle mitte kurri luggo kätte, egga moök ei moödu mitte nende wasto, kui nemmad ei te patto omma Jummala wasto.
11.	Agga nüüd et mo issanda nou ei peaks taggasi egga temma tö nurja jäma, siis peab surm nende peäle langema, ja pat peab nende peäle süüd töstma, misga nemmad om̃a Jummalat wotwad wihhastada, ni pea kui nemmad ial sedda tewad, mis ei sünni tehha.
12.	Sest nemmad on jubbatoidussest lahti, ja wessi on nende käest otsa sanud; sepärraston nemmad nou piddanud ommad weiksed kätte wotta, ja keik, mis Jummal ommas käskus on keelnud, et mitte ei pea söma, seddawötwad nemmad nüüd ärrasüa.
13.	Ja keik essimest udist wilja, ja wina ja ölli kümnesed, mis nemmad tänninion pühhaste piddanud japreestridele hoidnud, kes Jerusalemmas meie Jummala ees on tenistussesseismas, neidon nemmad käsknud ärrawotta, et kül ühhelgirahwa seast ei olle lubba olnud neisse kättega putuda.
14.	Ja nemmad on Jerusalemma liñnaläkkitanud, sest need, kes seäl ellawad, on ka seddasamma teinud, et nemmad piddid seält surest kohtust teistele lubba saatma.
15.	Ja kui se sünnib, et se neile teäda saab, ja nemmad tewad sedda, siis antakse neid sinno kätte selsammal päwal ärrakautada.
16.	Sepärrast kui minna sinno ümmardaja sedda keik teäda sain, kargasin minna nende jurest ärra, ja Jummal on mind läkkitanud sedda asja sinnoga ärrateggema, et keik ilma-Ma rahwas, kes sedda kuulwad, peawad ärraehmatama.
17.	Sest sinno ümmardaja on jummalakartlik, ja tenib ööd ja päwad taewa Jummalat, ja nüüd jään minna sinno jure, minno issand, aggalasse omma ümmardajat ösel senna orko miñna, sestminna tahhan seäl Jummalat palluda; kül temma ütleb mulle, mil aial nemmad on ommad pattud teinud.
18.	Ja kui minna taggasitullen, tahhan minna sedda sinnule teäda anda, ja siispead sinna kakeik omma wäega wäljaminnema, ja sedda ep olle, kes nende seast sinno wasto seisab.
19.	Ja minna tahhan sind Juda-maalt läbbi wia, kunni sa Jerusalemma alla saad, ja tahhan sinno istet kesket liñna panna, ja sinna pead neid aiama nenda kui lambo, kel ep olle karjast, ja ei pea koerge omma keelt sinno wasto likutama; sest needsammad asjadon mulle ööldud, et minna neidenne tean, ja se on mulle teäda antud, ja mind on läkkitud sedda sinnule kulutama.
20.	Ja need sannad ollid Olowernesse ja keige temma sullaste mele pärrast, ja nemmad pannid temma tarkust immeks ja ütlesid:
21.	Ei olle seddasuggust naesterahwast olnud ei ühhestke ma-ilmaotsast teise, kellel ni illus näggo, ja ni targad könned suus on kui temmal.
22.	Ja Olowernes ütles temma wasto: Jummal on hästi teinud, et temma sind on meie rahwale läkkitanud, et meie käed piddid kinnitud sama; agga nende kätte, kes minno issandat ärrapölgwad, tulleb hukkatus.
23.	Ja sinna olled nüüd illus näust ja wagga könnedest; agga kui sa sedda teed, mis sa olled räkinud, siis peab sinno Jummal minno Jummal ollema, ja sinna pead Nebukadnetsari koias seisma, ja keikes ma-ilmaspeab sinnust räkitama.

12. Peatük.

  Juditit kutsutakse Olowernesse jure woöraks, ja Olowernes saab joobnuks.

1.	Ja Olowerneskäskis tedda siñna sisse wia, kus temma höbbe-riistad ollid, ja seälsammas käskis ta temmale ommast roast lauale wia, ja ommast winast jua anda.
2.	Agga Judit ütles: Minna ei sö mitte sest, et pahhandust ei sünni, waid sest, mis mo kä on, saab minnule toidust kül.
3.	Ja Olowernes ütles temma wasto: Agga kui se toidusotsa saab, mis so kä on, kust meie nisuggust jällesadame, mis meie sulle woiksime anda? sest sinno rahwast polle ükski meie jures.
4.	Agga Judit ütles temma wasto: Ni töestekui minno hing ellab, mo issand! ei sa sinno ümmardaja mitte keiksedda ärrasüa, mis mo kä on, kunni Issand minno kä läbbi sedda teeb, mis ta ommas nous on seädnud.
5.	Ja Olowernesse sullased wisid tedda telki, ja temma maggas seälpole öni; agga koido aial tousis temma ülles.
6.	Ja läkkitas Olowernesse jure ütlema, ma pallun,et mo issand kässib omma ümmardajale lubba anda, palwele wäljaminna.
7.	Ja Olowernes käskis omma wahhimehhed, et nemmad tedda mitte ei piddand keelma: ja temma jäi kolm päwa leri, ja läks ösel wälja Petulia orko, ja pessis ennast leris wee-kaewo jures.
8.	Ja kui temma üllestousis, pallus temma Issandat Israeli Jummalat, et ta piddi temma teed öigeks saatma temma rahwa laste ärrapeästmisseks.
9.	Ja kui temma sisse läks, jäi temma puhtaks maiasse, senni kui ümmardajatemmale pärrast lounat roga töi.
10.	Ja neljandamal päwal sündis, et Olowernes jodud teggi omma sullastele üksipäinis, ja ei kutsnud woöras-peule keddagi neist, kes asjo aiasid.
11.	Ja ütles üllema-teenri Pagoale, kes keige temma asjade ülle olli: Minne ja melita sedda Ebrea-naest, kes sinno jures on, et temma meie jure tulleb, ja sööb ja joob meiega.
12.	Sest wata se on häbbi meie silmade ees, kui meie nisuggust naest jättame, et ta meie seltsi ei saaks, sest kui meie tedda ennese poleei tomba, siisnaerab temma meid.
13.	Siis läks Pagoas Olowernesse jurest wälja, ja läks sisse temma jure, ja ütles: Ärgo törkugo mitte sesinnane kaunis tüttarlaps minno issanda jure tulles, et ta saaks temma ees auustud, ja et temmawina jooks meiega röömsaste, ja saaks selsinnatsel päwal ühhe nende Assuri laste tütre sarnatseks, kes Nebukadnetsari koias seiswad.
14.	Judit ütles temma wasto: Mis ollen minna, et ma omma issandale peaksin wastoräkima? sest minna tahhan keik ruttuste tehha, mis temma melest hea, ja se peab mulle sureks römuks ollema minno surma päwani.
15.	Ja temma tousis ülles ja ehhitas ennast riette ja keige illusa naesterahwa ehtega, ja temma ümmardaja tulli siñna ka, ja lautas temmale Olowernesse ette mahha lamba nahhad, mis temma Pagoa käest omma iggapäwaseks tarwidusseks olli ssanud, et ta nende peäl istudes piddi leiba wötma.
16.	Ja kui Judit sisse läks, heitis temma mahha; agga Olowernesse südda hakkas pöllema temma pärrast, ja temma hing mölkus temma peäle, ja wägga suur himmo tulli temma peäle Juditijures maggada; sepärrast katsus ta sedda aega, millal ta tedda piddi petma, sest päwast, kui ta tedda sai näinud.
17.	Ja Olowernes ütles temma wasto: Jo nüüd, ja olle meiega römus.
18.	Judit ütles: Kül ma joon issand! sest minno ello on minno sees tänna suremaks sanud, kui ial olnud sest päwast, kui ma ilmale tulnud.
19.	Ja temma wottis süa ja jua temma ees, mis temma ümmardaja olli walmistanud.
20.	Ja Olowernes sai temma pärrast wägga röömsaks, ja jöi wägga paljo wina, et temma ial weel ni paljo es olle jonud sest aiast, kui temma olli sündinud.

13. Peatük.

  Judit raiub Olowernesse Pea otsast ärra.

1.	Agga kui öhto tulli ruttasid temma sullased ärraminnema, ja Pagoas panni telki kinni wäljas poolt, ja aias omma issanda silma eest wälja neid, kes temmajures seisid; ja nemmad läksid omma wodidesse maggama, sest nemmad ollid keik wässinud, et nemmad liaste jonud.
2.	Aga Juditit jäeti üksipäinis telgisse, ja Olowernes olli jo enne wodi peäle heitnud maggama, sest temma olli winast joobnud täis.
3.	Ja Judit ütles omma ümmardajale, et ta piddi temma maggades-kambri tagga seisma, ja tähhele pannema, millal temma se Juditpiddi wäljatullema, nenda kui iggapääw sündind; sest ta olli üttelnud, et ta piddi wäljaminnema omma palwele, ja Pagoale räkis temma nendasammote.
4.	Ja nemmad läksid keik Juditi jurest ärra, ja maggades-kambrisse ei jänud ükski, ei sured egga wähhemad: ja kui Judit temma wodi jures seisis, ütles temma ommas süddames: Issand keige wäe Jummal! wata selsinnatsel tunnil minno kätte teggude peäle, Jerusalemma üllendamiseks.
5.	Sest nüüd on aeg sinno pärrandusse-rahwastaidata, ja sedda tööd tehha, mis minna ollen ettewötnud nende waenlaste hukkatusseks, kes minno peäle kippuwad.
6.	Ja kui temma wodi samba jure tulli, mis Olowernesse Pea kohtas olli, wottis temma seält temma saabli ärra.
7.	Ja astus wodi liggi, hakkas temma juuksist kinni, ja ütles: Israeli Jummal! anna mulle rammo selsinnatsel päwal.
8.	Ja temma raius kaks korda temma kaela keikomma rammoga, ja wottis temma Pea otsastärra.
9.	Ja temma kehha weretas tem̃a wodi peält ärra, ja kardinad wottis temma sammaste peält ärra, ja nattukesse aia pärrast läks temma wälja, ja andis Olowernesse Pea omma ümmardajale,
10.	Ja heitis sedda omma leiwa kotti, ja need möllemad läksid ühtlase wälja omma wisi järrele, ja kuinemmad lerist läbbi said, käisid nemmad sesinnatse orro ümber, läksid ülles Petulia mäele, ja tullid selle wärrawatte jure.
11.	Ja Judit ütles emalt wärrawatte hoidjattele: Tehke wahhest lahti, tehke lahti wärrawat, Jummal, meie Jummal on meiega wäggewat tööd teggemas Israelis, ja rammo üllesnäitamas waenlaste wasto, nenda kui ta tännagi teinud.
12.	Ja se sündis, kui temma liñna mehhed temma heäle kuulsid, tullid nemmad ruttuste alla, omma liñna wärrawa jure, ja kutsusid keik liñna wannemad kokko.
13.	Ja keik suremad ja wähhemad jooksid kokko, sest se olli neile imme, et temma tulli; ja teggid wärrawa lahti, ja wotsid neid wasto, ja süütsid tuld walge tarwis, ja tullid nende ümber.
14.	Agga temma ütles sure heälega nende wasto: Kiitke Jummalat, kiitke, kiitke Jummalat, kes ei olle omma hallastust Israeli suggule mitte ärrakeelnud, waid on meie waenlased selsinnatsel ösel minno käe läbbi ärrahukkanud.
15.	Ja temma tombas sedda Pead kottist wälja, näitis seddaja ütles neile: Wata, se onOlowernesse Assuri keige üllema söawäe pealikko Pea, ja wata, siin onneed kardinad, kus ta al maggas, kui temma joobnud olli, ja nüüdon Issand tedda naese käe läbbi mahhalönud.
16.	Ja ni töeste kuiJummal ellab, kes mind seäl tee peäl on hoidnud, kus ma käisin, sest minno näggo on tedda ärrapetnud temma ennese hukkatusseks, ja temma ei olle patto tööd minnoga teinud, et ma olleksin rojusse ja häbbi sisse sanud.
17.	Siis ehmatas keik rahwas wägga ärra, ja nikkutasid ja kummardasid Jummalat ja ütlesid ühhest melest: Kidetud olgo sa, meie Jummal! kes sa tännapä omma rahwa waenlased olled tühjaks teinud.
18.	Ja Osias ütles temmale: Önnistud olgosinna, motüttar! Jummalale keigekörgemale keige naeste seas Ma peäl, ja kidetud olgoIssand Jummal, kes taewa ja Ma on lonud, jakes sind on juhhatanud meie waenlaste üllema pealikko Pead ärraraiuma.
19.	Sest sinno lotus ei pea elladesnende innimeste süddamest ärralahkuma, kes Jummala wägge mälletawad iggawesseks aiaks.
20.	Ja Jummal tehko sulle sedda iggawesseks üllendamisseks, et temma wottaks tulla armoga sind katsma, sepärrast et sinna omma hingele ei olle armo annud, et meie suggu olli waewatud; waid sinna olled wäljaläinud, ennekui meie piddime langema, ja olled öiged teed meie Jummala ees käinud, ja keik rahwas ütlesid: Se sündko, se sündko!

14. Peatük.

  Olowernesse Pea pannakse liñna müri peäle ülles.

1.	Ja Judit ütles nende wasto: Kuulge mind wahhest wennad! ja wotke se Pea, ja pange sedga ülles omma keigekörgema müri otsa rippuma,
2.	Ja kui hakkab koito teggema, ja pääw Ma peäle paistab, peate teie iggaüks ommad söariistad kätte wötma, ja keik wäggewad mehhed peawad liñnast wäljaminnema, ja teie peate ühhe üllema-pealikko nende ülle pannema, otsego tahhaksite teie Assuri-rahwa eest-wahhi wasto siñna laggeda peäle allaminna, aggateie ei pea mitte allaminnema.
3.	Kül nemmad wotwad ka ommad söariistad kätte, ja tullewad omma leri, ja ärratawad Assuri wäe söapealikkud ülles, ja jookswad Olowernesse telgi jure kokko, ja kui nemmad ei leia tedda, siis langeb nende peäle kartus, et nemmad wotwad teie eest ärrapöggeneda.
4.	Siis minge teie ja keik, kes Israeli raias ellawad, nende järrele, ja löge neid mahha, kust teie neid ial leiate.
5.	Agga enne, kui teie sedda tete, kutsuge minnule seie Akiorit sedda Ammoni-meest, et temma issi saab nähha, ja tunnistada sedda, kes Israeli suggu on ärrapölgnud, ja kes tedda meie jure otsekui surma kätte on läkkitanud.
6.	Ja nemmad kutsusid Akiorit, Osia koiast wäljaagga kui temma tulli ja näggi Olowernesse Pea ühhe mehhe käes, kes rahwa koggodusses olli, langes temma omma silmili mahha, ja tahtis kui hingetumaks jäda.
7.	Agga kui nemmad tedda üllestöstsid, heitis temma Juditi jalge ette mahha, ja kummardas temma ette, ja ütles: Önnistud olledsinna keige Juda maiade sees, ja keige rahwa-seas; keik, kes sinno nimme sawad kuulda, peawad ärraehmatama.
8.	Ja kuluta nüüd minnule, mis sa olled neilsinnatsil päiwil teinud; ja Judit kulutas temmale rahwa hulkas keik, mis temma olli teinud sest päwast, kui temma olli wäljaläinud, senni kui temma neile sedda sai räkida.
9.	Agga kui temma löppes räkimast, römustas se rahwas sure heälega, ja andis römo heäle kuulda ommas liñnas.
10.	Agga kui Akior keik sedda näggi, mis Israeli Jummal olli teinud, uskus temma öiete Jummala sisse, ja laskis omma eestnahha lihha ümberleikada, ja andis ennast Israeli suggu seltsi seie päwani.
11.	Agga kui koito hakkas teggema, pannid nemmad Olowernesse Pea müri peäle rippuma; ja keik Israeli mehhed wotsid ommad söariistad kätte, ja läksid hulga wisil wälja mäe murdede peäle.
12.	Agga kui Assuri-rahwas neid nähha said, läkkitasid nemmad omma pealikkude jure; agga nemmad tullid omma söapelikkude, ja üllematte jure, kes igga tuhhande ülle ollid, ja keige würstide jure.
13.	Ja tullid Olowernesse telgi jure, ja ütlesid sellele, kes keige temma asjade ülle olli: Ärrata nüüd meie issandat ülles, sest orjad on julgend meie wasto tulla söddima, et nemmad saaksid sutumaks ärrakautud.
14.	Ja Pagoas läks sisse, ja kopputas telgi eest-toa ukse peäle, sest temma mötles tedda Juditiga maggawad.
15.	Agga kui ükski ei kuulnud, teggi temma ukselahti, ja läks maggades-kambri, ja leidis tedda surnud maast läwwe pealt, ja temma Pea olli otsast ärra.
16.	Ja temma karjus sure heälega nuttes, äggades ja waljuste karjudes, ja kärristas ommad rided löhki.
17.	Ja läks sennatelgisse, kus Judit asset olli, ja ei leidnud tedda mitte; siis kargas temma rahwa jure kissendades:
18.	Orjad on kurja teinud, üks Ebrea-naene on kunninga Nebukadnetsari suggule häbbi teinud, sest wata Olowernes onmaas, ja temmal ep olle Pead otsas.
19.	Agga kui Assuri söawäe peälikkud keik need sannad kuulsid, kärristasid nemmad ommad rided löhki, ja nende hing ehmatas wägga ärra, ja nende karjuminne ja heäl olli wägga suur leris.

15. Peatük.

  Assuri-rahwas tundwad hirmo ja pöggenewad.

1.	Ja kui need, kes telkide sees ollid, seddakuulsid, ehmatasid nemmad selle pärrast ärra, mis olli sündinud.
2.	Ja kartus ja wärristus langes nende peäle, ja ei olnud ennam ühteinnimest, kes teise jure jäi seisma, waid nemmad läksid keik hopis laiale, ja pöggenesid igga wällise ja mäggise Ma tee peäle.
3.	Ja neid, kes mäggisel maal Petulia liñnaümber leris ollid, aeti pöggenema, ja siis läksid kakeik Israeli laste wäggewad söamehhed laiale nende peäle.
4.	Ja Osias läkkitas wäljaPetomastemi, Kobai, Kola; ja keige Israeli raiade pole keik sedda kulutama, mis olli sündinud, et keik piddid keikipiddi wäljaminnema waenlased ärrakautama.
5.	Agga kui Israeli lapsed sedda kuulsid, kippusid nemmad ühhel melel nende peäle, ja löid neid mahha Kobast sadik: nenda sammoti ka need, kes Jerusalemmast ja keige mäggiselt maaltollid siñna tulnud, sest teised ollid neile teäda annud, mis waenlaste leris olli sündinud: ja Kalaadi ja Kalilea rahwas löid neid mahha sure mahhalömissega, sennikui nemmad said Tamaskussest ja temma raiadest möda.
6.	Agga need teised, kes Petulias ellasid, läksid Assuri leri kallale ja risusid neid ärra, ja said wägga rikkaks.
7.	Agga kui Israeli lapsed taplussest taggasi tullid, said nemmad woimust nende peäle, kes jälle jänud, ja need küllad ja wähhemad liñnad, mismäggisel ja laggedal maalollid, said paljo saki, sest sedda olli wägga paljo.
8.	Ja üllem-preester Joakim ja Israeli laste suur kohhus, kes Jerusalemmas ellasid, tullid sedda head waatma, mis Issand olli Israelile teinud, ja tullidJuditit waatma, ja lahkeste temmaga räkima.
9.	Agga kui nemmad temma jure tullid, önnistasid nemmad tedda keik ühhest melest, ja ütlesid temma wasto: Sinna olled Israeli körgus, sinna olled Israeli suur rööm, sinna olled meie suggu suur kiitleminne.
10.	Sinna olled keik seddasamma omma käe läbbi teinud, sinna olled head Israeli wasto teinud, ja Jummalal on neist hea meel. Önnistud olgo sinna Issandalt keigewäggewamalt iggaweste, ja keik rahwas ütles: Se sündko nenda.
11.	Ja keik rahwas olli söa-leri ärrarisunud kolmkümmend päwa, ja andsid Olowernesse telgi- ja keik höbbe-riistad, wodid, waagnad, ja keik temma maia riistad Juditile: ja temma wottis, ja panni muist omma hobbo-eesli selga, ja panni lojuksed omma wankritte ette, ja koormad nende peäle.
12.	Ja keik Israeli naesed jooksid kokko tedda waatma, ja önnistasid tedda; ja nemmad seädsid ennese seast mängiatte seltsi temma ette; ja ta wottis oddasid lehtedega ümber punnutud ennese kätte, ja andis neid ka neile naestele, kes temmaga ollid.
13.	Ja temma ja need, kes temmaga ollid, said ölli-puust tehtudkronidega ehhitud: ja temma käis keige rahwa ees mängiatte seltsis otsekui keige naeste-rahwa pealik, ja keik Israeli mehhed käisid temma järrel kronide ja lauludega, mis nemmad laulsid.

16. Peatük.

  Juditi tänno laul.

1.	Ja Judit hakkas sedda tänno keige Israeli seas, ja keik rahwas laulis seddasinnast kitusse-laulo temma järrele.
2.	Ja Judit ütles: Hakkage minno Jummalale trummidega laulma, laulge minno Issandale kimbli-mängidega, seädke temmale üks uus hea wisiga laul, töstke temma nimme körgeks, ja hüüdke seddaappi.
3.	Sest Jummal on se Issand, kes söddimissed löppetab, sest temma on mind leride sees kesk rahwa seas minno takkakiusajatte käest ärrapeästnud.
4.	Assur tulli mäggede peält pohja poolt, temma tulli omma wäe mitme kümne tuhhandega, ja nende hulk on jöggesid kinnipannud, ja nende hobbose-wäggi on körged kohhad katnud.
5.	Temma käskis minno raiad süta pöllema, ja minno nored mehhed moögaga ärrahukkada, ja minno immewad lapsed wasto maad paiskada, ja minno wäetimad lapsed risutawaks, ja minno neitsid sagiks anda.
6.	Agga keigewäggewam Issand on neid ühhe naeste-rahwa kä läbbi tühjaks teinud.
7.	Sest nende wäggew pealik ei olle mitte noorte meeste käeläbbi langenud, egga Titani lapsed olle tedda mahha lönud, egga sured pitkad mehhed olle kättemma külge pistnud, waidJudit Merari tüttar on omma illusa näoga tedda hukka saatnud.
8.	Sest temma panni ennese lesse-rided peält ärra nende üllendamisseks, kes Israelis waewatud ollid, temma woidis ommad silmad salwiga,
9.	siddus ommad juuksed tanno alla kinni, ja panni linnase pitka kue selga, tedda ärrapetta.
10.	Temma kingad on temma silmad ärrapetnud, ja temma illus näggo wottis temma hinge wangi; sabel käis temma läbbi kaela.
11.	Persia rahwa karwad seisid püsti temma julgusse pärrast, ja Meda rahwas ehmattasid ärra temma süddamikko mele pärrast.
12.	Siis said minno allandikkud röömsaks, ja minno nödrad kissendasid, ja hirm tulli teiste peäle; nemmad töstsid omma heält, ja pöggenesid ärra.
13.	Tüttarlaste poiad on neid läbbipistnud, ja on neid hawanud otsekui need poisid, kes ärrakargawad, nem̃ad kaddusid ärra Issanda minno Jummala taplusse läbbi.
14.	Minna tahhan omma Jummalale ue laulo laulda oh Issand sinna olled suur, ja aulinne, immelinne wäe polest, jaärrawoitmatta.
15.	Keik sinno lomad tenigo sind, sest sinna olled räkinud, ja se on sündinud, sinna olled omma waimo wäljaläkkitanud, ja se on keik üllesehhitanud: ja ei olle ükski, kes sinno sanna wasto woib seista.
16.	Sest mäed peawad weega hopis pohjani köikutud sama, ja kaljud sullawad ninda kui mee-wahha sinno palle eest ärra; agga neile, kes sind kartwad, olled sinna wägga armolinne.
17.	Sepärrast on keik ohwrid sulle pissut heamelelisseks haisuks, ja keik rasw on sullewägga wähha pölletusse-ohwriks; agga keikipiddi onse suur, kes Issandat kardab.
18.	Hädda pagganille, kes minno suggu wasto touswad: se keigewäggewam Issand wottab nende kätte maksta kohto päwal, kui temma annab tuld ja ussa nende lihha sisse, ja nemmad sawad sedda tunda, ja iggaweste nutta.
19.	Agga kui nemmad Jerusalemma tullid, kummardasid nemmad Jummalat, ja kui rahwas sai puhhastud, töid nemmad ommad pölletusse-ohwrid, keik heamelelissed ohwrid ja annid.
20.	Agga Judit ohwerdas keik Olowernesse riistad, mis rahwas temmale andis; ja selle wodi kardinad, mis temma issi temma maggades-kambrist olli wötnud, neidandis temma Jummalale anniks.
21.	Ja rahwas piddasid römo päiwiJerusalemmas keige pühhama paiga ees kolm kuud, ja Judit jäi ka nende jure.
22.	Agga pärrast neid päiwi pööris iggaüks taggasi omma pärrandusse jure, ja Judit läks ärra Petulia; ja jäi siñnaomma warra jure, ja olli sure au sees omma ello aeges, keigel seal maal.
23.	Ja paljo himmustasid tedda naeseks, agga ükski mees ei sanud temma liggi keige temma ello aia, sest aiast, kui Manasses temma mees olli ärrasurnud, ja omma rahwa jure korristatud.
24.	Ja temma olli wägga sure au sees, ja sai omma mehhe koias wannaks wiis aastat peäle saa, ja laskis omma ümmardaja lahti, ja surri ärra Petuliasse, ja nemmad matsid tedda temma mehhe Manasse hauda.
25.	Ja Israeli suggu leinas tedda seitse päwa, ja temma jaggas omma warra wälja, enne kui temma surri, keige omma mehhe Manasse suggulastele, ja omma sugguwössa suggulastele.
26.	Ja ei olnud ükski, kes Israeli lastele hirmo teggi Juditi ellopäiwil, ja kaua aega pärrast temma surma.

Juditi Ramato Ots.