Mine sisu juurde

Lehekülg:Würst Gabriel 1893.djvu/221

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

221

„Wilets äraandja!“ kisendas Ivo häkiste Gabrieli kallale kippudes. „Ma tahan näha, kas sa suremata oled!“

Wõitlus ei kestnud kaua. Ivo lõi hirmsa hoobiga Gabrieli raudkübara lõhki ja tõstis hõisates kätt surmahoobile, aga selsamal silmapilgul tungis Gabrieli mõõk ta kaelast läbi ja sirutas ta surnult lume pääle maha.

„Jumalaga, Eesti maa Hannibal!“ ümises Gabriel teda silmates. „Kahju, et sel kangel ja kawalal mehel auusamat meelt ei olnud!“